Välisminister Urmas Paeti sõnul on täiesti loomulik, et naaberriigid teineteisele kriisiolukordades abi pakuvad. “Venemaal on seoses metsapõlengutega ulatuslik katastroof ning siin pole peamine, kas riikidel on sõlmitud päästeleping või mitte. Eesti on pakkunud Venemaale kustutustöödeks jõukohast abi ja Venemaa on pakutava abi vastu võtnud. Loodame, et metsapõlengud õnnestub võimalikult kiiresti kustutada ning ükski inimene enam oma elu või kodu kaotama ei pea,” lisas Paet.

Eesti saadab Venemaale metsapõlengute kustutamiseks appi neli pumpa ja 10 kilomeetrit voolikuid ning lisaks sinna juurde kuuluvad liitmikud ja muu vajaliku, mille abil saab põlengualal vesivarustust korraldada. Kustutustehnikaga lähevad kaasa kaks päästeameti instruktorit, kes jagavad juhtnööre selle kasutamiseks ning annavad varustuse üle Vene eriolukordade ministeeriumile.

Venemaa president on lähiajaloo ulatuslikemate metsatulekahjude tõttu kuulutanud riigi mitmes regioonis välja eriolukorra, millega piiratakse inimeste liikumist ja majandustegevust. Venemaa territooriumil põles ligi 190 000 hektaril sadakond metsatulekahju. Tuhanded elanikud on kaotanud tulekahjudes kodu, samuti on hävinud kümneid tuhandeid hektareid metsa ja viljapõlde. Nädalaid kestnud tulekahjudes on hukkunud üle poolesaja inimese.

Venemaa metsapõlengute kustutamiseks suunduvat Eesti abi finantseeritakse välisministeeriumi eelarvest ligi 1,5 miljoni krooniga.