Eesti läheb pühapäeval üle suveajale

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle mitme aasta taas üle suveajale, kell kolm keeratakse kellad tunni aja võrra edasi.

Suveaega rakendatakse märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani, 27. oktoobril kell neli tuleb aga kella tunni võrra tagasi keerata.

Valitsus otsustas 19. veebruaril Eestis rakendada suveaega samaaegselt oma lähiümbruse riikidega. Majandusminister Liina Tõnissoni sõnul on Eestile majanduslikult otstarbekas tegutseda ühes rütmis ümbritsevate riikidega.

Kolmikliidu valitsus otsustas 1999. aastal kellakeeramisest loobuda, viimati keerati kellasid 1999. aasta sügisel, kui Eesti läks suveajalt üle talveajale.

Kolmikliit kaalus möödunud aasta lõpus taas suveajale ülemineku vajadust, kuid viimaks loobus. Lõpliku otsuse tegi juba uus valitsus.

Suveaega rakendatakse vähemalt 70 riigis, lisaks EL-liikmesriikidele näiteks Lätis, Ungaris, Tšehhis, Slovakkias, Ukrainas, Bulgaarias, Küprosel, enamikus USA osariikides.

Eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei sõnul ei ole Euroopa Liidus ühtegi riiki, kes suveaega ei rakendaks. “Kui Eesti soovinuks suveajast loobumist pikemalt säilitada, pidanuks Euroopa Liidult taotlema vastavat erandit,” on Hololei Postimehele rääkinud.

Suveajale ülemineku vastu enam võidelnud emeriitprofessor Selma Teesalu näitavad ka viimased küsitlused, et 80 protsenti inimestest ei tunne suveaja järele vajadust.

Teesalu sõnul taluvad 20-40-aastased inimesed kellakeeramist suhteliselt hästi, sest täiskasvanud eiravad oma biorütme niikuinii. Rohkem annab kellakeeramine tunda lastel ja vanuritel.

Kuna Leedu sel aastal suveajale üle ei lähe, hakkab seal alates pühapäevast kehtima Balti naabritest erinev aeg. Samas läheb Leedust lääne pool asuv Kaliningradi oblast üle suveajale ja sealne aeg on Leedust tund aega eespool.

Leedu peaks Läti ja Eestiga samasse aega minema pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist, mis toimub eeldatavalt 2004. aastal.