Eesti Kutsehaigete Liit nõuab riigilt kõigi tööõnnetuste registreerimist
Läinud aastal oli maksuameti andmetel registreeritud 643 902 töölepingu alusel töötava inimesega juhtunud tööõnnetuste arv 5184. Võlaõigusseaduslike lepingute alusel töötavate inimeste arv oli mullu 119 717 ja füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) registreeritute arv 33 177, kuid nendega juhtunud tööõnnetuste arv pole kusagil
registreeritud. Sellele lisandub nende töötajate arv, kes on registreeritud avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate lepingute ja muude lepingute alusel.
Kui sotsiaalkomisjoni arutelul jäi kõlama arv, et üldine tööõnnetuste arv eelmisel aastal võis olla 10 000 piiril, siis paratamatult tekib kutsehaigete liidu hinnangul arvamus, et ülejäänud, ligi 5000 tööõnnetust on nii-öelda registreerimata tööõnnetused ja on juhtunud just nende inimestega, kelle töösuhe pole vormistatud töölepinguga.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadust ei kohaldata töövõtu-,
käsundus- ja muudele võlaõiguslikele lepingutele. Võlaõiguslike lepingute alusel töid tehes vastutab töö tegija enda ohutuse eest ise. "Töötervishoiu ja tööohutusnõuded peaksid kehtima kõikidel tööaladel olenemata sellest, missuguse lepinguga on töösuhe vormistatud," seisab kutsehaigete liidu pöördumises.
Kutsehaigete liit tõi välja, et tänavu 28. aprillil möödus 26 aastat, mil esmakordselt lepiti kokku, et augustiks 1993 on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse (TÕKKS) eelnõu välja töötatud. Valitsuse esindajana allkirjastas kokkuleppe tolleaegne sotsiaalminister Marju
Lauristin. TÕKKS-i ei ole tänaseni.
Tänavu 5. aprilli valitsuse istungi päevakorras oli esimese punktina kirjas tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemi muutmisettepanekute arutelu, mis lükati edasi ega ole siiani aset leidnud.
