Eesti kraanivesi Prantsuse pudeliveest parem?

Aastakümneid vee kvaliteeti uurinud professor Astrid Saava hinnangul on kraanivesi sageli puhtam kui pudelisse villitud vesi.

Loodusliku mageveega hästi varustatud Eestis on kasulik teada, et pudelivesi võib olla pikaajalise seismise tõttu hoopis saastunud ning meie kraanivesi on puhtam ja tuhat (!)korda odavam, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Samas kõigub kraanivee kvaliteet Eesti eri paigus väga palju. “Meie vees leiduvatest keemilistest ainetest tekitavad probleeme fluor, boor, nitraadid, baarium ja raud. Nii joob näiteks neljandik Rapla-, Lääne- ja Tartumaa elanikest liigse fluorisisaldusega vett. Liigne kogus fluori põhjustab hammaste ja luustiku kahjustusi. Sellises õnnetus olukorras on näiteks Audru elanikud,” selgitab Saava.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal on kraanivees palju rauda, kuid mitte üle lubatud piiri.

Liigne raud muudab joogivee häguseks ja kollakaspruuniks, tekitab nõudele ja seadmetele rauarooste sette, kuid ei ohusta tervist. Samuti võib Eestis olla probleemiks kare vesi, kuid see tähendab peamiselt vaid katlakivi teket.

„Joogivee kvaliteet oleneb sellest, millisest veeallikast see pärineb,” nendib Eesti oma veeguru. „Tallinn ja Narva võtavad oma joogivee pinnaveest, teised asulad ja linnad saavad vee põhjavee eri kihtidest.”

„Meil on vee kvaliteedile küllalt karmid nõuded ja nende järgimiseks on ka palju tehtud,” lisab ta. „Praegu on Eestis vaid üksikuid piirkondi, kus kraanivesi juua ei kõlba. 77 protsenti meie elanikest saab joogivee ühisveevärgist, kus vesi on kontrolli all.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines