Kui teisipäeval vahendasid Yle Uutiset, et Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse asutamisdokumendile kirjutavad alla Soome, USA, Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Poola ja Balti riigid, siis hiljem selgus, et Eesti siiski asutajariikide seas pole.

Kõige enam imestas selle üle, et Eesti hübriidohtude-vastase keskuse asutajariikide sekka ei kuulu, president Toomas Hendrik Ilves, kes nimetas seda neljapäeval sotsiaalmeedias totaalseks läbikukkumiseks välispoliitikas. Juba kolmapäeval säutsus Ilves aga, et tuleks uurida, miks Eestit keskuse asutajate seas ei ole.

Ilvesega oli sama meelt riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (RE), kes pöördus kolmapäeval sel teemal kaitseminister Margus Tsahkna (IRL) poole arupärimisega, milles uuris, miks Eesti Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse loomise vastu huvi pole tundnud ja asutajariikide sekka ei kuulu.

Kross küsis ministrilt ka, kuidas sobitub Eesti passiivsus valitsuse lubatud tugeva julgeolekupoliitika ja initsiatiivikusega, ning palus kommenteerida ka väidet, et Eesti kõrvalejäämine jätab mulje huvipuudusest ja asetab meid paratamatult ühte gruppi Slovakkia, Ungari, Bulgaaria ja muude Ida-Euroopa riikidega, kes seni pole tingimata meie arusaamu julgeolekust jaganud.

Oma arupärimises tõi Kross välja, et keskus pakub strateegilisel tasemel dialoogi, uuringuid, koolitust, konsultatsioone ja harjutusvõimalusi, mis aitavad hübriidohtudele vastu seista. Keskuse eesmärk on suurendada teadlikkust hübriidohtude ja ühiskonna haavatavusest. Eesmärk on ka aidata kaasa ühiskonna sidususe suurendamisele.

Kross märkis ka, et Euroopa hübriidohtude vastane keskus tugevdab nii NATO-Soome kui ka NATO-Euroopa Liidu vahelist koostööd, mis on otsestelt Eest julgeoleku huvides. „Sinna on kaasatud ka Soome ja Rootsi, kelle NATOga integreeritus igal võimalikul tasandil peaks olema meile oluline. Koostöötavate riikide nimekiri koosneb meie liitlastest ja sõpradest. Paraku Eestit asutajate seast ei leia,” nentis Kross.

Neljapäeval vahendas ETV saade „Aktuaalne kaamera”, et kui Eestist räägiti varem kui ühest kompetentsikeskuse asutajaliikmest, siis kolmapäevasel tseremoonial ei nimetatud Eestit ka nende riikide hulgas, kes keskusega lähiajal liituvad. Kaitseminister Margus Tsahkna ja välisminister Sven Mikseri sõnul on soov keskuse töös osaleda siiski olemas.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori Kristjan Priki sõnul ei olnud Eesti veel valmis allkirja andma. „Aktuaalsele kaamerale” teadaolevalt pole valitsuses liitumise osas selget seisukohta ning sellest tulenevalt pole ka raha. Esialgne osalustasu on 60 000 eurot, millele lisanduvad püsikulud. Keskuse aastaeelarve on 1,5 miljonit eurot, millest pool tuleb liikmemaksudest ja teine pool jääb võõrustajariigi Soome kanda. „Tegemist ei ole olnud kindlasti mingisuguse alt hüppamise või poliitilise signaali saatmisega ja keegi ei saa öelda, et meid ei huvita see valdkond,” lisas Prikk.