Eesti koolid hädas matemaatikaõpetajate puudusega: õpetaja leidmine on võimatu missioon!

 (122)
JÜRI GÜMNAASIUM
JÜRI GÜMNAASIUMFoto: Arno Saar, Õhtuleht

Eesti koolid on hädas pädevate pedagoogide leidmisel. Kõige suurem probleem on reaalainete õpetajate puudus, mis kummitab mitmes koolimajas. Kolme Eesti kooli juhid rääkisid Delfile justkui ühest suust, et vajadus matemaatikute järele on ülisuur ning pealekasvu just liiga palju ei tule.

Jüri, Kiili ja Võru Gümnaasiumi direktorid on kõik seisnud ühel või teisel moel lõhkise küna ees: matemaatikaõpetajaid lihtsalt ei ole. Harjumaal asuva Kiili Gümnaasiumi direktor Ruth Pekkenen tõdes, et pärast ühe õpetaja lahkumist jäi ligi 30-tunnise koormusega õpetajakoht tühjaks ning tunnid tuli jaotada teiste matemaatikaõpetajate vahel. Töökuulutuse peale ei laekunud koolile ühtegi kandidatuuri. Küll aga tõdes Pekkenen, et neil ei ole enne tänavust sügist olnud nii kriitilist olukorda. “Matemaatikaõpetaja leidmine on lausa võimatu missioon. Head õpetajat on ääretult keeruline leida,” sõnas Pekkenen ja lisas, et nad on ka mullu õpetajat otsinud lihtsalt selleks, et juba olemasolevate pedagoogide koormust vähendada. Praegu on koormus absoluutses maksimumis.

Seotud lood:

Ka ülikoolid pole Kiili kooli reaalainete õpetajaid toonud. “Matemaatikut ei ole ükski ülikool meile siiani pakkunud ei praktikale ega tööle. Me küll saime sellel aastal värskelt lõpetanud emakeeleõpetaja ja tulemas on ka klassiõpetajaid, kui hästi otsida. Aga reaalained on väga kriitilises seisus,” tunnistas Pekkenen Delfile.

Pekkenen kinnitas ka, et nad välistavad kandideerimisel juba dokumendivoorus inimesed, kellel puudub vastav kvalifikatsioon. “Me eeldame, et kooli tuleb kvalifitseeritud õpetaja,” sõnas direktor, ent nentis, et vajadusel saab ka teistsuguse erialase taustaga inimene õpetajateed alustada. “Kui ta on tubli inimene ja vestlusele pääseb, siis me eeldame, et ta läheb ja koolitab ennast, teeb läbi õpetajakoolituse. Lisaks pakume me oma koolis õpetajatele tugisüsteemi, meil on õpetajanõustaja, et aidata noorel õpetajal kooliellu sisse elada,” sõnas Pekkenen. Ehkki Kiili Gümnaasiumis on hetkel tunnid kaetud, on medali teine külg kurb: õpetajad töötavad väga suure koormusega. “Ühe ametikoha ringijaotamine tähendab väga paljudele inimestele koormuse muutust. Seda ongi võimalik ainult selle hinnaga katta,” tõdes koolidirektor.

KIILI GÜMNAASIUM Foto: Arno Mikkor

Jüri Gümnaasiumi direktor Maria Tiro küll tunnistab reaalainete õpetajate puudust, ent tõdeb, et koolil on läinud üle ootuste hästi. Kollektiiviga on hiljaaegu liitunud kaks noort, äsja ülikooli lõpetanud matemaatikaõpetajat. “Tänavu tuli meile üks ülikoolilõpetaja ja paar aastat tagasi tuli ka. Üks on meie vilistlane ja teine oli meil praktikal ja ei ela ka siit kaugel. Kodu lähedus loeb palju,” sõnas Tiro. Direktor lisas, et Jüri Gümnaasiumi kahjuks mängib muudatus lähtetoetustes, sest nüüd on lähtetoetuste saajateks lisaks maakoolidele ka linnakoolid. See paraku õpetajaid maale ei meelita. Jüri Gümnaasiumis õpib kuus täiskohaga matemaatikaõpetajat, kellel on maksimumkoormus. Tiro sõnul on ühtemoodi puudus nii matemaatika, emakeele kui ka inglise keele õpetajatest. Põhjus, miks õpetajaid keeruline leida on, seisneb Tiro arvates selles, et ühiskonnas valitseb üldine arusaam, et tegemist on väga raske tööga.

“Matemaatikaga on konkreetselt veel see lugu, et praegu seni on olnud nii põhikoolis kui gümnaasiumis eksamid, riiklikud tasemetööd. Otsa vaadatakse lõpuks ka õpetajatele, mitte ainult õpilastele tulemuste osas.”

Loe veel

Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits on Kiili kooliga samas paadis: otsitud õpetajat ei leitudki. Koolijuht selgitas, et kolmandat õpetajat otsiti selleks, et õpperühmasid väiksemaks teha ja nõndaks õppeainet õpilastele lihtsamini omandatavaks muuta. Ehkki avaldusi laekus, ei sobinud ükski kandidaat. Põhjuseid oli erinevaid. Küll puudus inimestel vastav kvalifikatsioon või hiljutine kogemus gümnaasiumiastme õpetamisel.

“Eelmisel õppeaastal hakkasime otsima kolmandat õpetajat, et teha õpperühmi väiksemaks. Kuulutasime konkursi välja. Kandidaate pisut ju oli, aga sobivat me siiski ei leidnud. Pärast luhtunud konkurssi jätkasime otsinguid ja jõudsime tõdemuseni, et Eesti Vabariigis matemaatikaõpetajaid ei ole, kes oleks vabad,” sõnas Kurvits Delfile. “Osalt oli kvalifikatsioonile mittevastavus ja teisalt polnud viimastel aastatel gümnaasiumikogemust,” sõnas Kurvits ja lisas, et tegelikult saab ka kvalifikatsioonita õpetada. “Loomulikult on esimene eeldus kvalifikatsiooni täitmine. Kui seda ei ole, siis vatame inimesele otsa ja vaatame tema varasemaid kogemusi matemaatika valdkonnas. Kui meile tundub, et inimene sobib meie meeskonda ja klassiruumi ette, siis kvalifikatsiooni puudumine ei ole meie jaoks takistus. Meie jaoks on inimene kõige tähtsam,” tõdes Kurvits. Praegu jätkab Võru Gümnaasium suurte õpperühmadega, ent leiti paar õpetajat, kes on valmis järgmisel õppeaastal kollektiiviga liituma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare