Eesti kodanikega sõlmitud fiktiivabielude arv kasvab tõusvas joones

Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse (MUK) ja Euroopa Rändevõrgustiku koostöös valminud uuringust selgub, et kui Euroopa Liidus on fiktiivabielude avastamise ja kahtluste arv viimastel aastatel langenud, siis Eestis on trend hoopis kasvav.

Sisekaitseakadeemia MUK juht Kert Valdaru sõnul peaks Eesti sellise tõusutrendi olukorras senisest enam tähelepanu pöörama fiktiivabielude ennetamisele ning karistuste karmistamisele.

“Arvestades fiktiivabielude kasvavat seotust organiseeritud kuritegevusega, on oluline teavitada oma kodanikke võimalike kuritarvitamise ohtudest, tõhustada ametkondande omavahelist koostööd ning viia läbi koolitusi, et senisest enam ära tunda fiktiivabielusid”, jätkab Valdaru.

Uuringu tulemuste põhjal saab täheldada, et nn ,,hallide abielude” sõlmimisel mängib varasemast aktiivsemat rolli organiseeritud kuritegevus, mis on teinud sellest endale täiendava illegaalse finantseerimisallika. Viimastel aastatel on Prantsusmaal, Poolas, Itaalias ja Ühendkuningriigis tuvastatud mitmeid organiseeritud kuritegelikku grupeeringuid, mis korraldasid ebaseaduslikke rändevõrgustikke ning fiktiivabielusid. Grupeeringute saadavad tulud jäävad vahemikku 2 400 — 24 000 eurot ühe abielu kohta.

Paljud liikmesriigid on välja töötamas poliitikat või muutmas seadusandlust, et paremini tegeleda kuritarvitamist puudutavate küsimustega. Näiteks Tsehhi Vabariigis ja Prantsusmaal on, ja Lätis kaalutakse fiktiivabielude vahendamist ja korraldamist kriminaliseerida. Eestis ei ole kehtiva seadusandluse kohaselt fiktiivabielude organiseerimine süüteona karistatav.

“Saatmaks ennetavat sõnumit, et riik ei salli fiktiivabieludega kauplemist, võiks Eesti kaaluda sarnaselt mitmete teiste liikmesriikidega fiktiivabieludele kaasaaitamise muutmist karistatavaks”, teeb MUK juht Kert Valdaru omapoolse ettepaneku.