Eesti keele riigieksamit kirjutanu: teemad olid liiga teaduslikud ja keerulised
„Minu meelest olid halvemad teemad kui eelmisel aastal,“ sõnas Gerli, kes valis alustekstiks geenitehnoloogiat puudutava Alar Karise artikli „Oma hing ja võõras keha; oma keha, kelle hing?” ja kirjandi aluseks teksti Eesti rahvastiku vähenemisest ja paiknemisest tingitud probleemidest.
„Väljaränne ja paiknemine, millest mina tegin, oli minu jaoks kõige arusaadavam, teised olid sellised, et sa pead mingit valdkonda väga spetsiifiliselt teadma. Hästi kitsad teemad olid. Nad söödavad ette liiga keerulisi teemasid, mis ei ole minu meelest gümnaasiumi lõpetajatele kohased,“ sõnas Gerli.
Gerli sõnul ootas ta, et oleks olnud näiteks meedia teema. „See on tavaliselt igal aastal olnud,“ märkis ta. „Või näiteks perekondlikud väärtused, millest mina oleksin osanud kirjutada. Kõik teemad olid väga teaduslikud minu meelest, pidid teadma, kas siis teadusest, mis oli geenitehnoloogia, või ajaloost, millega olid seotud väljaränne ja riikidevahelised suhted, ja muidugi nüüdisaegne Eesti.“
„Kes ei ole kõige helgemad, neil polegi millestki kirjutada, sest alustekstid olid ka päris keerulised. Mina valisin teadusteksti, aga mõtlesin ülikaua, sest need olid hästi keeruliselt koostatud, kuigi need olid lühendatud ja eksami tarbeks kohendatud. Näiteks minu valitud neljas teema rääkis palju kimääridest, genotüüpide muutustest ja verekonstrueerimisest. Ja kas see on ebaeetiline, kui hiirele pannakse inimese aju ja talle süstitakse midagi, et vaadata mis juhtub,“ rääkis Gerli.
Neiu märkis, et ta ootas midagi teistsugust. Kuigi ta oli valmistunud ja endas kindel, siis tekkis alguses kirjutamisblokk, sest ükski teema ei tundunud sobiv. „Ma loodan, et läks hästi, aga ma olen üsna ebakindel,“ sõnas Gerli, kelle sõnul võisid need teemad ka abiturientidele pettumuse valmistada.
„Kui vaatasin ruumis ringi, siis päris paljudel läks teema valimisega aega. Ma tulin ruumist välja siis, kui just oli öeldud, et eksami lõpuni on jäänud 30 minutit, ja minust jäi veel pool klassi sinna. Kui vaatasin teistesse klassidesse, siis ka seal oli päris palju rahvast sees. Eelmisel aastal oli enamik juba kella kahest läinud,“ meenutas Gerli, kes kirjutas tänavu eesti keele eksamit teist korda.
Gerli hindas, et lugemisülesande eest peaks ta 40 punktist 35 kindlasti saama. „Kirjandis ma pole kindel, sest ma üritasin kirjutada kitsamalt, aga ma ei tea, kas tõin piisavalt näiteid. Hästi raske oli siduda tsitaate ja tuua tänapäevaseid näiteid,“ lausus Gerli. Ta märkis, et kirjandi alustekst oli pikk slängirikas luuletus, mida ta ei kasutanud, sest seda oli keeruline kirjandiga siduda.
Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juunil.
