Eesti Keele Instituut ei pea mõistlikuks liituda Tartu Ülikooliga
Ettepanek liita Eesti Keele Instituut (EKI) Tartu Ülikooliga ei ole EKI kinnitusel vajalik ega mõistlik, kuna täiendavat sünergiat sellest ei teki ning institutsioon peab jääma iseseisvaks teadus- ja arendusasutuseks.
"EKI säilitamine praegusel kujul, riikliku teadus- ja arendusasutusena, tagab parimal moel eesti keele hea tervise. EKI tegevuse senine põhisuund ei haaku ülikoolide põhitegevusega, milleks on eeskätt kõrghariduse andmine," sõnas Eesti Keele Instituudi teadussekretär Hille Pajupuu, ja lisas, et ülikooli struktuuris on instituudil risk marginaliseeruda ning arendustööde jätkusuutlikkust on keeruline säilitada. Samuti on raske näha ka kulukokkuhoidu. Pigem tekiks juurde uusi dubleerivaid juhtimistasandeid.
Pajupuu lisas, et EKI spetsiifiliste ülesannete hulka kuulub kohustus tagada riigikeele toimimisvõime, millega ei tegele ükski teine asutus Eestis. Instituut on riikliku asutusena aastate jooksul välja arendanud hulga avalikke tasuta teenuseid: keelenõuanne, sõnastike veebiversioonid, mitmed keeletehnoloogilised rakendused, märkis EKI keeletehnoloogia osakonna juhataja direktori ülesannetes Tõnis Nurk. "Instituudil on ka olulised arhiivid ja andmebaasid, mille säilivus tuleb tagada, samuti kuuluvad nende varalised õigused riigile, mis tagab nende avaliku ja tasuta kättesaadavuse ka tulevikus. Liitumise põhjuseks ei saa olla nt ühekordne toetus programmist ASTRA."
"Millegi muutmine või uuendamine peab lähtuma eeldusest, et senine olukord on ebarahuldav ning vajab muutmist," lausus Eesti Keele Instituudi vanemteadur Kristiina Ross. "Seni pole meie tööle etteheiteid olnud. Eesti Keele Instituut on ainulaadne riiklikke ülesandeid täitev kompetentsikeskus, mille staatuse või asukoha muutmine seaks kogu senise tegevuse jätkamise ohtu". Ross lisas, et EKI kuulub Euroopa riigikeelte institutsioonide võrgustikku, asutusel on palju samasuguse staatusega sõsarasutusi Euroopas, sealhulgas Soomes, Leedus ja Rootsis. "EKI-l on tihe koostöö mitmete riigiasutustega, kellele anname nõu või kelle tellimusel teeme projekte – näiteks terminoloogia alal. Seetõttu on oluline ka asutuse paiknemine Tallinnas."
Eesti Keele Instituut sai Eesti Teaduste Akadeemia asutusena alguse 1947. aastal, kui akadeemia koosseisus loodi Keele ja Kirjanduse Instituut. 1993. aastal reorganiseeriti Keele ja Kirjanduse Instituudi kaks kirjandussektorit koos Friedebert Tuglase Majamuuseumiga Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks; keele- ja rahvaluulesektoritest moodustati Eesti Keele Instituut. Praegu töötab Eesti Keele Instituudis 65 inimest.
