Kohtla kaevandusmuuseumi direktor Andres Kraas selgitas Delfile, et uputuse põhjuseks oli peamiselt hiljuti maha sadanud suure koguse lume sulamine ning piirkonnas inimtegevusega tekkinud eripärad, mistõttu tekkis nn ühendatud anumate efekt ja kaevanduses hakkas ühe külje pealt vesi sisse pressima.

"Õnneks suutsime kiiresti reageerida ja partnerite Eesti Energiaga ja VKG-ga (Viru Keemia Grupp - toim.) panime tööle ka lisapumba, et midagi hullu ei juhtunud," rääkis Kraas.

Muuseumijuhi sõnul oli kaevanduses mõnes kohas näiteks rongiraudtee vee alla, samas mõnda kohta ei olnud vesi üldse tunginud. Samuti tuli mõningaid eksponaate kas kõrgemale tõsta või siis neid vastavalt olukorrale kohendada.

Kuna kaevandus oli esmaspäeval ja teisipäeva suletud ning tänaseks on uputus sisuliselt likvideeritud, siis külalisi juhtum sisuliselt ei puudutanud.

"Üks Ameerika grupp tuli küll ja nemad võtsime ka vastu ja käisime isegi all ära, oligi huvitavam," rääkis Kraas ja lisas, et suurim majanduslik mõju on kaevandusele ilmselt vaid lisapumpade tõttu tavapärasemast kopsakam elektriarve.

Kraasi sõnul on kaevanduse probleemid tavaliselt tekkinud inimtegevuse mõju tõttu loodusele ehk et looduse kaitsemehhanismid piirkonnas ei taha kohe kuidagi töötada. Karjääride ja kanalite kaevamine on viinud olukorra tasakaalust välja ning näiteks ka Purtse jõe tamm tekitab Kraasi sõnul kaevandusele probleeme. "See aga tegelikult ongi plaanis lähiajal maha võtta," lisas Kraas.

Samuti näeb Kraas probleemina tõika, et kui Ida-Virumaa endiselt kaevandusalal juba pikka aega pole tegevust toimunud, siis on sinna kasvanud mets, kuhu on koos teiste loomadega elama asunud ka koprad. Need loomakesed teevad aga oma tammide ehitamisega kaevandusjuhi sõnul samuti paksu pahandust.

"Kahjuks jahiseltsid pole nende laskmisest huvitatud. Minu arust peaks riiklikult siia rohkem tähelepanu pöörama, et taastada looduse rütm. Näiteks luua kasvõi tehiskosk, sest muuseum on sisuliselt sundseisus," lisas Kraas.

Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel asuv Eesti Kaevandusmuuseum on maa-alune ja maapealne kaevandus-muuseumikompleks ning suusaspordikeskus.