Euroopa Komisjoni täna avaldatud liiklusohutusstatistika kohaselt hukkus 2015. aastal Euroopa Liidu teedel 26 000 inimest, st 5500 võrra vähem kui 2010. aastal. Võrreldes 2014. aastaga ei ole aga ELis olukord paranenud, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Eestis oli 2015. aastal liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta 50, mis on 15 protsenti vähem, kui 2014. aastal, mil liikluses hukkus 59 inimest miljoni elaniku kohta. Selle näitajaga oli Eesti möödunud aastal liiklusohutuse poolest 28 liikmesriigi hulgas kümnendal kohal.

2015. aastal oli keskmine liikluses hukkunute arv Euroopa Liidus 51,5 liiklussurma miljoni elaniku kohta, mis on ligikaudu sama palju kui kahel eelneval aastal. Liiklussurmade vähenemise aeglustumise põhjuseid on mitu, näiteks on meie linnades kaitseta liiklejate ja sõidukikasutajate vastasmõju üha suurem.

Alates 2015. aastast hakkasid liikmesriigid komisjonile esitama ka andmeid raskete vigastuste kohta. Praeguseks laekunud andmete põhjal sai komisjoni hinnangul Euroopa Liidu teedel tõsiselt vigastada 135 000 inimesest (2014. aasta andmed). Suure osa neist moodustavad vähem kaitstud liiklejad (jalakäijad, jalgratturid jne).

Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatutega kaasnevad sotsiaalkulud (taastusravi- ja tervishoiuteenused, materiaalne kahju jne) on hinnanguliselt vähemalt 100 miljardit eurot.

"Viimastel kümnenditel oleme saavutanud muljetavaldavaid tulemusi liiklussurmade vähendamisel, kuid praegune seisak tekitab muret. Kui Euroopa tahab saavutada oma eesmärki ja vähendada 2020. aastaks surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu poole võrra, tuleb selle saavutamiseks palju rohkem ära teha. Kutsun liikmesriike üles suurendama jõupingutusi selle eesmärgi poole püüdlemisel ja kampaaniate korraldamisel. See võib küll olla mõnevõrra kulukas, kuid ei ole võrreldav sotsiaalkuludega, mis kaasnevad liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatutega," märkis Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc.