Eesti ja Euroopa Liit taunisid taas Venemaa natsismiteemalisi õigustusi

Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid mitte toetada 21. novembril ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees hääletatud natsismi ja neonatsismi ülistamise ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormide vastu võitlemise teemalist resolutsiooni, mille algatas Venemaa.

Resolutsiooni poolt hääletas 115, vastu hääletas 3 ja erapooletuks jäi 55 riiki. Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid jäid resolutsiooni osas erapooletuks, väljendades oma seisukohti ühisavalduses.

Euroopa Liit taunis oma ühisavalduses seda, et Venemaa on püüdnud natsismivastase võitluse teemaga õigustada oma tegevust Ukraina vastu ning neonatsismiga võitlemise ettekäändel annekteerinud Krimmi.

Samuti mõistis Euroopa Liit hukka Venemaa hiljutised püüded õigustada Molotov-Ribbentropi pakti ning juhtis tähelepanu sellele, et resolutsioon on tervikuna tasakaalustamata ega mõista üheselt hukka totalitarismi kõiki vorme.

"Eesti mõistab hukka kõik rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia ilmingud, kaasa arvatud neonatsismi," ütles välisminister Keit Pentus-Rosimannus. "On aga häbiväärne, et Venemaa kuritarvitab selliseid teemasid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas ning rakendab need oma kitsaste poliitiliste huvide teenistusse," lisas välisminister.

Sellist resolutsiooni on Venemaa esitanud 2005. aastast.