Ilvese tõi välja, et küberruumi võib ära kasutada riigi ja ühiskonna destabiliseerimiseks, samuti võib riik oma kodanikke infosüsteemide abil represserima hakata.

Viimase näiteks tõi ta aastal 2020 Hiinas kohustuslikuks muutuva sotsiaalkrediidisüsteemi. "Iga inimese positsiooni ühiskonnas hakatakse hindama digitaalse profiili alusel," ütles Ilves. "See võtab arvesse kes on su sõbrad, mis on su finanstid, mida sa sotsiaalmeedias räägid, mida poest ostad jne. Kui sul on kõrge number, oled väärtuslikum inimene," selgitas ta. "Vastavalt numbrile võib sinu laen olla odavam või kallim. Kui sul on madal number, siis sa ei saa sõita näiteks välismaale. Pluss näotuvastussüsteemid, millega riik on kaetud. See on väga orwellik."

Lisaks rääkis Ilves digiohtudest, mis võivad ohustada demokraatiat. "See puudutab ka näiteks e-valimisi. E-valimised on üks näide, mille puhul pakutakse lahendusi, mis on lihtsameelsed," rääkis Ilves LP-le. "Mida ei võeta arvesse, on see, et digiseeritud ei ole üksnes hääletamine, vaid kogu protsess. Milleks rünnata hääle andmise akti, kui saab rünnata nimekirja neist, kes saavad valida, kuidas hääled on kokku loetud jne.," selgitas ta oma mõtet.

Samuti Ilves rääkis olukordadest, kus sotsiaalmeedia võimalusi on laialdaselt kasutatud ära poliitilistel eesmärkidel inimestega manipuleerimiseks. Ühe näitena tõi ta poliitkampaaniates niinimetatud tumedate reklaamide kasutamise, mida näeb ainult üks konkreetne sihtrühm ja mis teistele valijatele jääb nähtamatuks. Probleemina nimetas Ilves ka valeuudiste levitamist sotsiaalmeedias, kuid sellega tegelemisel tuleb Ilvese arvates olla omakorda ettevaatlik, sest ülereageerimine võib ohtustada sõnavabadust.

Üle maailma Eesti riigi digisüsteeme propageeriv endinde Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves töötab praegu Ameerika Ühendriikides California osariigis asuvas Stanfordi Ülikoolis külalisteaduri ametikohal.

Jaga
Kommentaarid