“Minister Lavrovi siirust inimõiguste tagamisel näitab Venemaa suhtumine Euroopa Inimõiguste Kohtus nende kohta tehtud otsustesse. Venemaa allkirjastas juba 1996. aastal Euroopa inimõiguste kaitse ja põhivabaduste konventsiooni ja sellega seotud protokollid. Ometi leiti möödunud aastal, et Venemaa konstitutsioonikohtul on õigus võetud kohustuste täitmise üle otsustada,” selgitab Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja kohusetäitja Egert Rünne.

Human Rights Watchi aastaraportites heidetakse Venemaale ette suurt hulka inimõigustealaseid rikkumisi, mis on aastate jooksul ainult süvenenud. Inimõiguste tagamise asemel tegeleb riik aktiivselt kodanikuühiskonna mahasurumisega ning süstemaatiliselt meedia, interneti ja opositsiooni vaigistamisega. HRW World Report 2016 osutab veel olulistele rikkumistele rahvus- ja usuvähemuste, naiste ja LGBT õiguste ahistamisel.”

“Nii inimõiguste keskuse aastaaruande kui HRW raporti kohaselt on Eesti hoolimata mõningatest probleemidest saanud enda elanike inimõiguste tagamisega hästi hakkama. Loomulikult peaks valitsus inimõiguste tagamist ja sallimatusega võitlemist senisest tõsisemalt võtma ning sellesse enam investeerima,” lisab Rünne.

Eesti Inimõiguste Keskus on veendunud, et inimõiguste kaitse on oluline eelkõige Eesti elanike elujärje parandamiseks ja tuleviku tagamiseks, mitte Venemaale, USA-le või Euroopa Liidule meeldimiseks.
“Kõige kindlam garantii inimõiguste kaitseks on sõltumatu kodanikuühiskonna olemasolu. Eestis on tugev kodanikuühiskond olemas, aga Venemaal on see rahvusvaheliste raportite kohaselt võimatu. Eesti inimõiguste Keskuse tegevust saab toetada annetusportaalis anneta.humanrights.ee,” lõpetab Rünne.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov kritiseeris ÜRO inimõiguste nõukogu 31. istungjärgul esinedes Balti riikide inimõiguste olukorda, süüdistades riike neonatsismi taassünni toetamises ja tahtmatuses tegeleda suure hulga kodakondsuseta isikute probleemiga.