Tervise Arengu Instituudi kogumiku „Health in the Baltic Countries 2015“ ja Eurostati andmetel on oodatav eluiga viimastel aastatel kõigis kolmes Balti riigis pikenenud – 2015. aastaks oli see sõltuvalt riigist kasvanud meestel 4–6 ja naistel 2–4 aastat võrreldes 2005. aastaga. Siiski jääb oodatav eluiga oluliselt alla EL keskmisele. Seejuures on Läti ja Leedu meestel madalaim oodatav eluiga Euroopa Liidus. Eesti mehed 73,2 oodatava eluaastaga elavad keskmiselt 3,5 aastat kauem kui Läti ning neli aastat kauem kui Leedu mehed. Ka Eesti naised elavad Läti ja Leedu naistest keskmiselt ligi kolm aastat kauem ning EL keskmisele jäi see näitaja vaid ühe aasta jagu alla.

Oodatav eluiga Euroopa Liidus

Eesti ja Läti võrdluses on Eestis igapäevasuitsetajate ja ülekaaluliste osatähtsus madalam, ka alkoholi tarvitatakse meil veidi vähem ning õhu kvaliteeti on üle kahe korra paremaks hinnatud. Leedu näitajatega võrreldes on Eestis igapäevasuitsetajate ja rasvunute osatähtsus pisut suurem, kuid alkoholi tarvitatakse Leedus peaaegu poole rohkem ning õhu saastatuse määr jääb Läti näitajaga sarnaselt oluliselt kõrgemale tasemele.

Tervise riskifaktorid Balti riikides

Balti riikide võrdluses on Eesti näitajad puu- ja köögiviljade tarbimises võrreldes Läti ja Leeduga paremad. Nii Eesti kui ka Leedu mehed ja naised söövad enam puu- ja köögivilju kui Lätis. Meil ja Leedus tarbivad üle 40% meestest ja üle 50% naistest vähemalt korra päevas puu- ja köögivilju. Samas Lätis tarbib sama koguse ligi 35% meestest ja 45% naistest. 13% Eesti meestest ja 21% Eesti naistest tarbivad soovitusliku koguse puu- ja köögivilju päevas, Leedus vastavalt 12% ja 16% ning Lätis 9% ja 13%.

Tervisekäitumine Balti riikides

Ka tervishoiu areng on inimese tervist tugevalt mõjutanud. Näiteks saab välja tuua imikute surmajuhtude vähenemise. Perioodil 2005–2015 on see Balti riikides vähenenud poole võrra. Eesti näitaja on olnud Euroopa Liidu keskmisest näitajast oluliselt madalam juba aastast 2009. Ka Läti ja Leedu vastavad kordajad olid 2015. aastaks Euroopa keskmise näitaja lähedale kahaneda jõudnud. Siin on tähtsal kohal sünnitusabi teenuse võimalused ja kvaliteet.

Imikute suremus 1000 elussünni kohta

Haigestumus HIV-i ja AIDS-i on perioodil 2005–2015 Lätis ja Leedus pisut tõusnud, kuid langenud rohkem kui poole võrra Eestis. Samas oli HIV-i nakatanute arv sel perioodil siiski kõrgeim Eestis. 2015. aastal registreeriti Eestis 20,5, Lätis 19,9 ja Leedus 5,4 HIV esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta. AIDS-i haigestumine on sel perioodil Eestis vähenenud kolmandiku võrra, kuid on Lätis ja Leedus veidi sagenenud. 2015. aastal registreeriti Lätis 6,7, Eestis 1,5 ja Leedus 1,2 AIDS-i esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta. Suurem antiretroviirus raviga hõlmatus on üheks AIDS-i haigestumise leviku vähendajaks.

Avaliku sektori panus tervishoiukuludesse on suurim Eestis, seetõttu on meil patsientide omaosalus tervishoiukuludes Balti riikidest kõige madalam – 23%. Leedus on leibkondade kanda 32% ja Lätis 39% tervishoiukuludest.