Eesti hoiab kaitsekulutused senisel tasemel
“Kuna kaks protsenti SKT-st on koguseliselt väga väike summa, seda optimaalsemalt tuleb neid piiratud ressursse kaitseväe arendamisel kasutada,” lisas Hanson, kes kohtumisel rõhutas ka elanikkonna stabiilset toetust riigi liitumisele NATO-ga.
Kaitseväereformist rääkides tõi minister prioriteetidena esile NATO-le 2006. aastaks lubatud pataljoni loomise ja Eesti nišivõimekuste arendamist. Samuti tutvustas Hanson Eesti kaitseväelaste osalemist erinevates rahvusvahelistes missioonides, sealhulgas Iraagis ja Afganistaanis.
Kohtumise lõppedes räägiti kaitsekoostööst Balti riikide ja Gruusia vahel, kus NATO esindajad hindasid kõrgelt nii Eesti kui ka Läti ja Leedu osa Gruusia kaitsejõudude nõustamisel.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tutvustas külalistele kaitsejõudude keskpikka arengukava (Force Structure Review) ja NATO liikmelisuse saavutamise läbirääkimiste käiku.
NATO PA juhtidega kohtusid ka riigikogu väliskomisjoni esimees, Res Publica liige Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni keskerakondlasest esimees Sven Mikser.
Riigikogu pressiesindaja teatel tundsid külalised huvi Eesti riigikaitsealase seadusandluse arengu ning NATO-alase salastatud teabe vahetuse ja töötlemise vastu, neid valdkondi tutvustas Mikser.
Mihkelson rääkis Eesti välispoliitika põhisuundadest ning Euroopa Liiduga liitumisest tingitud muudatustest Eesti põhiseaduses. Ta rõhutas, et Eesti jälgib tähelepanelikult arenguid Euroopa tuleviku konvendis ning seisab kindlalt väikeriikide arvamuse arvesse võtmise eest Euroopa Liidu tulevases otsustusprotsessis.
Bereuter tundis huvi Eesti suhete üle naaberriikidega. Riigikogu liikmeil on suhted Läänemere-äärsete riikidega nii Balti Assamblees, Põhjamaade Nõukogus kui ka Läänemeremaade Nõukogus.
Mihkelsoni sõnul on Eesti suhted Venemaaga praegu paremad kui kunagi varem taasiseseisvumisjärgse tosina aasta jooksul. Mikser lisas, et kuigi kahe riigi piiriküsimus pole veel lõplikku lahendust leidnud, on sõlmitud rida muid olulisi lepinguid ning positiivseid näiteid võib tuua koostööst täitevvõimu ja kohalikul tasandil. Riigikogu esindajad märkisid positiivset arengut Eesti vene elanikkonna lõimimises ja nende osaluses Eesti poliitilises elus.
