Eesti hagijast võib saada rahvuskoer

Eesti hagijaid kasutatakse põhiliselt jahipidamiseks. Kui hagijasõprade algatus korda läheb, võib eesti hagijast aga lisaks praktilisele otstarbele saada ametlik rahvuskoer.

Eesti hagijale eristaatuse andmiseks ja tõu rahvuskoeraks nimetamiseks on Eesti Hagijate Tõuühingu endise esimehe, Tartumaal elava Vello Kallavuse sõnul tehtud tublisti eeltööd. Asja lõpuleviimise ülesanne jäi 1990-ndate aastate lõpus Eesti Kennelliidu ülesandeks, kirjutab Virumaa Teataja.

“Paraku pole see kuhugi välja jõudnud,” ütles Vello Kallavus ja lisas, et kavatseb eesti hagija asja siiski edasi ajada.

Eesti Kennelliit on kinnitanud eesti hagija tõustandardi 1998. aastal, mil ka alustati tööd tõu tunnustamiseks Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) poolt.

Eesti hagija ostmisest huvitatud inimene peab arvestama 3000-4000 krooni suuruse väljaminekuga. Hind võib sõltuda koera vanemate kvaliteedist ja sellestki, mitmes kutsikas pesakonnast müüki läheb. Kui esimesed kutsikad eest ära ostetud, ja ostjal enam valikut pole, võib ta heal juhul saada koera ka 1000 krooni eest.

Eesti hagija esivanemate seas on vene-poola hagijaid ja foxhounde, taksikoeri, beagleid, shveitsi, lutserni ja berni hagijaid.

Eesti hagijat hakati aretama 1947. aastal, kui NSV Liidu rahvamajanduse ministeerium otsustas, et igal liiduvabariigil peab olema oma koeratõug.

1954. aastal viibis Eestis komisjon, kes vaatas üle koerte kohta esitatud materjalid ja uue hagijatõu standardi kirjelduse, hindas koeri ülevaatusel ja jahikatsetel.

Selle tulemusena kinnitas NSVL-i põllumajanduse ministeeriumi looduskaitsealade ja jahimajanduse peavalitsus käskkirjaga nr 161 uue tõu — “eesti hagijas”.

Vello Kallavus ütles, et järgmisel aastal ongi plaanis tähistada tõu juubelit ja korraldada vastavasisulisi üritusi.

“Loodetavasti õnnestub koostöös Eesti Postiga anda välja eesti hagija pildiga postmark ja samuti postkaart,” tähendas Kallavus.