Eesti: gaasitoru mõju hindamine ebapiisav

Täna esitas keskkonnaministeerium kaheksale riigile Eesti seisukoha, mis viitab Nord Streami keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes esinevatele probleemidele ja puudustele.

„Nii Espoo kui ka riiklikud KMH aruanded on väga mahukad ja neisse on palju materjali kokku pandud, kuid mitmeid eeldatavaid mõjusid on käsitletud ebapiisavalt ega ole toodud piisavalt tõestusi ja põhjendusi ebaoluliste mõjude osas,“ selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv Eesti seisukohta pressiesindaja teatel.

Näiteks on Espoo KMH aruandes ja Soome riiklikus KMH aruandes piiriülese mõju käsitlus pealiskaudne ning väga lühike — Eestit puudutavat piiriülest mõju on käsitletud Espoo aruande põhidokumendis kokku 1,5 lehel.

Suureks probleemiks osutus ka see, et Venemaa keeldus esitamast oma riiklikku KMH aruannet, kuna riik ei ole ratifitseerinud Espoo konventsiooni ega ole seega kohustatud käituma sellekohaselt.

Lisaks viitas Eesti uuringute vähesuse probleemile (nt sõjamoona ja setete osas) ning sellele, et kõik uuringud ei ole siiani veel läbi viidud. KMH aruandes ei ole miinidega seotud ohtusid piisavalt
põhjalikult käsitletud, samuti on aruandes segadus miinide arvu määratlemisel. Ühtlasi jäi Nord Streami KMH aruandes selgusetuks, kas Nord Streami gaasitrassi rajamine eeldab ehitustööde ajaks piiranguvööndi kehtestamist Eesti majandusvööndis.

Näiteks oli KMH aruandes puudujääke mõjude käsitlemisel inimese tervisele (setete veekihti sattumise tõttu vabanevate mürkainete võimalikke mõjusid kalastikule ning seeläbi võimalikku jõudmist ka inimese toidulauale) ning kultuuripärandile. Samuti ei toodud aruandes välja, milliseid kalapüügipiiranguid ja kus seoses gaasitrassi rajamise ning selle hilisema ekspluateerimisega soovitakse rakendada ega näidatud ära, milliseid kompensatsioonimehhanisme püügipiirangute
kehtestamise korral kaluritele seoses püügivõimaluste vähenemisega kavandatakse.

Lisaks tõi Eesti oma seisukohas välja mitmeid KMH aruandes esinevaid puuduseid ja probleeme seoses gaasitrassi ehitus- ja kasutusfaasis ilmnevate mõjudega, õnnetuste ja riskidega, keskkonnaseire ja mõjudega Natura 2000 aladele.

Eestil kui piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni kohaselt mõjutatud riigil oli võimalus tutvuda Nord Streami keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandega ning esitada selle kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Riikidel oli võimalik oma seisukoht Espoo konventsiooni kohastele päritoluriikidele  (Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa) esitada hiljemalt 8. juuniks.

Avaliku väljapaneku jooksul laekus keskkonnaministeeriumile kõnealuse KMH kohta 17 kirja ning ühtekokku tehti märkuseid ja avaldati arvamusi 63 leheküljel. Muuhulgas esitasid oma seisukoha  Kaitseministeerium, tervisekaitseinspektsioon, keskkonnaamet, sotsiaalministeerium, siseministeerium, välisministeerium, muinsuskaitseamet, Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikooli Looduskaitsering, AS Eesti Gaas ning Tartu Ülikool.

Nord Stream AG plaanib Läänemerre rajada trassi, mille kaudu saaks tarnida maagaasi Venemaalt Saksamaale. Kavas on ehitada kaks gaasijuhet, mis kulgevad 1220 km pikkusel trassil piki Läänemere põhja Viiburi (Venemaa) ja Lubmini (Saksamaa) vahel. Ehitustöödega on kavas alustada 2010. aastal. Esimene gaasijuhe peaks tegevust alustama 2011. ja teine 2012. aastal. Gaasijuhtme kaudu on võimalik transportida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Streami gaasijuhtmete kavandatud tööiga on 50 aastat.