Kolm eelmise europarlamendi saadikut, kes seekord kas loobusid kandideerimast või ei osutunud valituks — Marianne Mikko, Andres Tarand ja Toomas Savi — saavad parlamenditöölt lahkudes kõik hüvitist.

Saadikuist ei saa üleminekutoetust Katrin Saks, kuna lahkuvate saadikute hüvitise aluseks on endine europarlamendi põhimäärus ning selle kohaselt peab saadik hüvitise saamiseks olema olnud parlamendi liige vähemalt kolm aastat, samas kui Saks ühines europarlamendiga alles 2006. aastal, vahetades välja presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilvese. Alates 2009. aastal valitud koosseisust sellist klauslit enam ei ole.

Hüvitist makstakse üks kuu iga ametis oldud aasta eest, ent mitte vähem kui kuus ega rohkem kui 24 kuud, selgitas Delfile Euroopa Parlamendi infobüroo juhataja Kadi Herkül.

„Üleminekutoetust makstakse europarlamendi liikme senise palga alusel — st Eesti saadikute puhul on aluseks riigikogu liikme palk, mitte vastselt rakendunud ühtne Euroopa Parlamendi liikmete põhipalk,“ sõnas Herkül.

Eesti saadikutel on seega võimalik saada hüvitist kuue kuu jooksul.  Riigkogu liikme palks tõusis märtsis ligi 53 000 kroonini, seega ootab kõiki nelja endist saadikut üle 300 000 krooni suurune lahkumishüvitis.

Kui endine europarlamendi liige asub samal perioodil mistahes valitavale ametikohale või riigiametisse, siis hüvitise maksmine lõpeb.