Eesti eurosaadik hääletas internetivabadust piiravat lepingut käsitleva resolutsiooni poolt
Tunamullu 24. novembril hääletati europarlamendis ACTA ehk piraatluse vastu suunatud riikidevahelise lepingu resolutsiooni vastu. Ekspertide hinnangul oleks praegune ACTA versioon tegelikkuses kaotanud internetist sõnumisaladuse, kohustanud teenusepakkujaid kasutajate internetiliikluse järele nuhkima, kriminaliseerinud kõige pisemad rikkumised ning lubanud karistusaktsioone korraldada kohtu asemel valitud eraettevõtteil.
Eesti eurosaadikud Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir, Indrek Tarand ning Ivari Padar hääletasid sellel hääletusel ACTA-kriitilise resolutsiooni vastuvõtmise poolt. Vastu hääletas aga eurosaadik Tunne Kelam, kes oli sellise ACTA versiooni poolt, mis pooldas lepingu vastuvõtmist ilma pikema aruteluta ja algsel kujul.
Eurosaadik Indrek Tarandi sõnul oli tegemist hoopis aga ACTA-kriitlise hääletusega. "Hääletus toimus 2010. aasta novembris ja need, kes hääletasid EP resolutsiooni poolt olid seda meelt, et komisjon peab avalikult läbi rääkima ACTA asju. Seega olid poolthääletajad need, kes olid ACTA olemasoleva kuju vastu. Need, kes hääletasid resolutsiooni vastuvõtmise vastu, need ei soovinud seada komisjonile piiranguid kõnelusteks," väitis Tarand.
Eurosaadik Vilja-Savisaar Toomasti sõnul märgiti resolutsioonis, et tol hetkel kajastuvad kokkulepitud tekstis Euroopa parlamendi poolt varasemalt väljendatud peamised muret tegevad probleemid, nagu põhiõiguste, eraelu puutumatuse ja andmekaitse austamine, vaba interneti olulise rolli tunnistamine, teenusepakkujate rolli kaitsmise tähtsus ning vajadus tagada juurdepääs ravimitele. Seega otsustas saadik sellele vastu hääletada.
Hääletuse vaatlusprotokollist selgub, et ACTA lepingu vastu hääletas 654-st kohalviibinud saadikust 322 ning poolt 306. Erapooletuid oli 26, istungilt puudus 37 ja hääletamisest ei võtnud osa 45 saadikut. ACTA ehk võltsimisvastane kaubanduslepingu resolutsiooni vastuvõtmise poolt hääletasid muuhulgas ka Eesti eurosaadikud Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir, Indrek Tarand ning Ivari Padar. Lepingule oli vastu eurosaadik Tunne Kelam ning hääletusest ei võtnud osa Kristiina Ojuland.
ACTA lepingut on kritiseerinud paljud eksperdid ja kodanikeühendused öeldes, et see piirab muuhulgas ka internetivabadust. “ACTA sõnastus on keeruline ja mitmeti tõlgendatav. Artiklitest 27.2 ja 8.1 võib välja lugeda, et oluliselt laiendatakse teenusepakkuja kohustusi autoriõiguste kaitse tagamisel. Teenusepakkujad peavad jälgima oma võrke ja edastama arvatava rikkuja isiklikud andmed mitte ainult riigiametitele, vaid ka autoriõiguste valdajatele — kelleks on paljudel juhtudel suured meediakompaniid. Esiteks rikub see jämedalt iga netikasutaja privaatsust, teiseks annab see eraettevõtete kätesse õiguse reguleerida sõnavabadust — säte, mis lausa kutsub ennast kuritarvitama! Ja see on ainult jäämäe tipp,” on Eesti Rahvusliku Liikumise liige Ruuben Saal Delfis kirjutanud.
MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse liikme Jaagup Irve on ajakirjanduses öelnud, et nii USAs arutluse all olev meelelahutustööstuste huve kaitsev seaduseelnõu ehk nn SOPA kui ka Euroopa samalaadne leping ACTA viivad meid Hiina- ja Iraani-sarnasesse maailma.
