Eesti esines esimest korda Euroopa parlamendi täiskogul kui tulevane eesistuja
Euroopa Parlamendi istungil Brüsselis tutvustas Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas Euroopa Liidu Nõukogu seisukohti uuendatud ühtse arengupoliitika, vastupanuvõime kui Euroopa Liidu välispoliitika strateegilise prioriteedi, antisemitismi-vastase võitluse ja Euroopa põhiõiguste ameti eelarve osas.
Eriesindaja Maasikas asendab seekordsel parlamendi täiskogul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujat Maltat seal toimuvate erakorraliste parlamendivalimiste tõttu.
Euroopa uue arengukonsensuse põhieesmärk on ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine maailmas, pidades siin silmas nii soolist võrdõiguslikkust, majandusarengut ja investeeringuid kui ka head valitsemistava ning keskkonnaga arvestamist. Euroopa Liit annab kogu maailma arenguabist enam kui poole ja tänane arutelu Euroopa parlamendis näitab nii liikmesriikide kui parlamendi tugevat tahet toetada partnerriike nende püüdluste saavutamisel. “Tõhusaid tulemusi on võimalik saada aga üksnes tihedas koostöös oma partneritega, kaasates nii riiklikke kui valitsusväliseid toimijaid. Ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine mõjutab otseselt meie tulevikku,” ütles Maasikas.
Lähiajal avaldavad Euroopa Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühise teatise, mis käsitleb vastupanuvõimet (kerksust) kui Euroopa Liidu välistegevuse üht prioriteeti. Euroopa parlamendi liikmed tundsid huvi teatise fookuse ja inimõiguste käsitlemise vastu. Teatises pööratakse tähelepanu ELi naabruses toimuvale, et aidata edendada demokraatiat ning luua stabiilset elukeskkonda, austades inimõigusi ja järgides põhiseadust. Vastupanuvõime arendamine puudutab tegutsemist nii hübriid- kui küberohtude korral, samuti terrorismi- ja ekstremismivastast koostööd kui ka Euroopa Liidu tihedamat koostööd NATOga.
Antisemitismist ja sallimatusest kõneldes nentis Maasikas, et erinevad uuringud on näidanud sallimatuse kasvu ühiskonnas ja see tekitab muret. “Me peame tegelema sellega, et kasvatada lugupidamist üksteise vastu ning arusaamist, et inimesed ja kultuurid on erinevad,” ütles Maasikas. Eriesindaja sõnul “pole siin lihtsaid lahendusi, kuid meil tuleb enamat tähelepanu pöörata haridusele, seista hea selle eest, et ei unustataks ajaloos toimunut, vaid tehakse kõik endast olenev vältimaks genotsiidi ja julmusi tulevikus”.
Hilisõhtul esitles Maasikas Euroopa parlamendile veel ka Nõukogu seisukohti Euroopa põhiõiguste ameti eelarve kohta.
