"Hinnanguliselt kaotatakse igal aastal 12 miljonit hektarit põllumaad pinnase kahjustumise tõttu. See teeb 23 hektarit minutis! Sellisel maa-alal võiks kasvatada 20 miljonit tonni vilja," toob keskkonnaminister Siim Kiisler näite pinnaseprobleemide ulatusest ning lisab, et kõrbestumisest on otseselt või kaudselt mõjutatud ligi 2 miljardit inimest, seal hulgas mitmed Euroopa Liidu riigid.

Tänavuse kõrbestumise konverentsi olulisim ülesanne on vastu võtta uus kõrbestumise vastu võitlemise strateegia aastateks 2018-2030. Lisaks soovitakse senisest rohkem tähelepanu juhtida kõrbestumisest puudutatud inimestele ning nende õigustele. Samuti tutvustatakse uusi rahastusvõimalusi, mis suurendab erakapitali investeeringuid jätkusuutliku maaviljeluse ja maa taastamise projektidesse.

Nagu mujal maailmas, on ka Eestis tehtud pinnase seisundi parandamiseks palju, näiteks metsamaade ja märgalade taastamine ning karjääride korrastamine. Need tegevused haakuvad ka konverentsil kinnitatava programmiga, mille eesmärk on maaressursi varude ja maaressurssidest tulenevate ökosüsteemi teenuste säilitamine ja suurendamine.

"Oma pinnase hüvanguks on Eesti teinud juba omajagu, mis on maailma mastaabis küll väike, kuid siiski oluline panus üleilmsete pinnaseprobleemide vastu võitlemiseks," ütles keskkonnaminister ning lisas, et kogu Euroopa Liidu liikmesriikidelt seisukohtade kogumine ning nende esindamine on suur ja vastutusrikas ülesanne. "Seda enam, et Euroopalt oodatakse selle konventsiooni raames palju," lisas Kiisler.

ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon (United Nations Convention to Combat Desertification, UNCCD) on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on peatada pinnase kahjustumine ning edendada jätkusuutlikku maakasutust. Sellega on liitunud 196 osapoolt, neist 195 riiki pluss Euroopa Liit, keda esindab sel korral Eesti. 160 riiki on kinnitanud enda mõjutatust kõrbestumisest.

Eesti ühines konventsiooniga 2011. aastal. Olgugi et Eesti ei ole mõjutatud riikide hulka end arvanud, pole meie pinnas probleemidest puutumata. Möödunud sajandi metsatööstus ning märgalade kuivendamine on mitmetes piirkondades pinnase viljakust oluliselt langetanud. Ka maavarade kaevandamine on looduslikku keskkonda mõjutanud, põhjustades kaevandatavates piirkondades pinnase degradeerumisele.

Konverents toimub 6. kuni 16. september.