„Süüria konflikt on selle sajandi suurim humanitaarkatastroof ning kahjuks ei ole sellele kiiret lahendust näha,“ lausus välisminister Urmas Paet pressiteenistuse vahendusel.
„Pagulaste järjest kasvav voog Süüriast mõjutab oluliselt kogu regiooni. Jätkuvalt on vaja toetada Süüria pagulasi vastuvõtvaid riike, kelle võimekus on ammendumise piiril, ning samuti tagada humanitaarabi jõudmine abivajajateni,“ lisas ta.
Humanitaarolukord Süürias on katastroofiline ja halveneb pidevalt. Abi vajab umbes 6,8 miljonit süürlast, kellest üle poole on lapsed. 4,7 miljonile inimesele puudub abistajatel igasugune ligipääs. Kolmandik Süüria elanikkonnast on pidanud konflikti tõttu oma kodudest lahkuma.
Süüria naaberriikidesse on põgenenud üle kahe miljoni inimese ning hukkunute ja põgenike arv kasvab iga päev. Türki on põgenenud üle 460 000 ning Iraaki üle 175 000 pagulase.
Eesti on sel aastal eraldanud humanitaarabina Süüria kriisis kannatanute toetuseks ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR- United Nations High Commissioner for Refugees) kaudu Jordaaniasse ja ÜRO lastefondi (UNICEF - The United Nations Children’s Fund) kaudu Liibanoni Süüria pagulaslaste haridustee jätkamiseks mõlemal juhul 100 000 eurot.
Eesti toetas Süüria pagulaste olukorra leevendamist Päästemeeskonna liikme saatmisega rahvusvahelisele humanitaarmissioonile Jordaaniasse ning moodulelamute soetamisega pagulastelaagrisse kokku 68 709 euroga.
Samuti toetab Eesti 89 076 euroga MTÜ Mondo poolt läbiviidava projektiga Süüria pagulastest põhikooli lastele mõeldud õpikeskkonna loomist Za’atri pagulastelaagrisse Jordaanias. Möödunud aastal toetas Eesti Süüria kriisis kannatanuid kokku 220 000 euroga.
