"Riigikogu liige kas pole Euroopa Komisjoni 27. juuli otsust lugenud või ei mõista ta selle sisu," lausus Eesti Energia tootmise valdkonna kommunikatsioonijuht Marina Bachmann Delfile.

Euroopa Komisjoni poolt langetatud otsuse kohaselt eraldatakse tasuta kasvuhoonegaaside saastekvoodid sihtotstarbeliselt uute tootmisvõimsuste rajamiseks. Eesti Energiale kuuluv osa saastekvootidest on ette nähtud Auvere elektrijaama ehitamise rahastamiseks.

"Kuna tegemist on investeeringu rahastamiseks eraldatud kvootidega, ei tohi nende müügist saadud raha kasutada muul otstarbel, näiteks vabal turul elektri hinna subsideerimiseks. Seda toob üheselt mõistetavalt välja ka Euroopa Komisjon oma kvoodi eraldamise otsuses," selgitas Eesti Energia esindaja.

Lisaks toimub investeeringu rahastamine tagantjärele ja jaokaupa. Vastavalt igal aastal tehtud investeeringute mahule eraldatakse tagantjärele samas vääringus CO2 kvoote, mille müügist saadava rahaga juba tehtud investeeringud kompenseeritakse. Seega on võimatu ka Tuus-Laulu konstruktsioon, et kvoodirahast piisaks elektri hinna kaheaastaseks subsideerimiseks, kuna kvoote eraldatakse jaokaupa aastatel 2013-2020.

Lisaks on oluline mõista, et ka praegu Põhjamaades ja osaliselt Eestis toimival vabaturul on kvoodikulu juba elektri hinna sees. Suletud elektrituru hind on odavam just selle tõttu, et siiani on riik eraldanud tasuta kvoote elektrihinna alandamiseks. Seega kodutarbija elektri hinnas kvoodikulu ei sisaldu. Alates 2013. aastast võib riik anda tasuta kvoote ainult investeeringute finantseerimiseks.

Euroopa Liit tunnistas Eesti vajadust uute elektritootmise võimsuste järele juba varem

Euroopa Liit tunnistas Eesti vajadust uute elektritootmise võimsuste järele juba varem ning EL-i seadusandlus lubab anda ettevõtetele tasuta CO2 kvoote investeeringute rahastamiseks ka peale 2013. aastat, kuid riigiabina käsitlev toetus pidi saama heakskiidu Euroopa Komisjoni kliima ja konkurentsi peadirektoraatidest.

Euroopa Komisjon leidis, et Eesti kava ehitada uus elektrijaam on kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega ning aitab kaasa energiaturgude liberaliseerimisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja energiavarustuse kindluse suurendamisele. Võrreldes olemasolevate põlevkivil töötavate elektrijaamadega, tuleb Auvere elektrijaam keskkonnasõbralikum, väiksemate õhuheitmetega ning efektiivsema tootmisega.

Eesti Energiale eraldatakse aastatel 2013-20 Auvere elektrijaama kahe energiaploki ehituse finantseerimiseks kokku 18 miljonit tonni tasuta kvoote. Euroopa Komisjon hindas kvootide väärtuseks ca 308 miljonit eurot. Kuna CO2 kvoodi hind on turul väga kõikuv, on tegemist selgelt arvestusliku numbriga, mis põhineb Euroopa Komisjoni prognoosil. Eraldatud kvootide hulk on aga kindel ja lõplik.

Riigi energiavarustuskindluse huvides rajatav Auvere elektrijaam hakkab kütusena kasutama põlevkivi ning kuni 50% ulatuses on seda võimalik asendada biokütustega. Uus elektrijaam on konkurentsivõimeline ka karmi kliimapoliitika tingimustes, sest põlevkivi asendamine biomassiga maandab CO2 hinnariski ja tõstab jaama konkurentsivõimet kõrge CO2 kvoodi hinna korral.

Auvere elektrijaam hakkab tulevikus kandma olulist rolli Eesti energeetilise sõltumatuse kindlustamises ja aitab katta Eesti baasvajadused elektri osas. Uus jaam tagab Eesti elektritootmisele ka piisava paindlikkuse, sest saab elektrit toota siis kui seda on tarvis. Kohaliku kütuse kasutamine maandab ka kütuse hinnariski.