"Veolia on seisukohal, et jäätmete taaskasutamine on Eestis võimalik lahendada nii, et masspõletusjaama ei ole," ütles Delfile jäätmeveofirma Veolia juht Argo Luude. "Arvestades juba tehtuid ja tegemisel olevaid investeeringuid jäätmekütuse tootmisse ning ka selle kasutamisse, samuti vaadates kasvavat nõudlust jäätmekütuse järele, ei pea me masspõletusjaama rajamist põhjendatuks."

Luude peab materjali leidmist uue põletusjaama tarvis enam enam kui küsitavaks. "Põhimõtteliselt on masspõletusjaamal võimalik kasutada kütusena ka näiteks imporditud jäätmeid või muud kütuseliiki, kuid need on pigem teoreetilised võimalused. Masspõletusjaam toob kaasa hinnasõja. Võimalik, et ka mõne tänase käitleja loobumise, mis hiljem tähendab jäätmekäitluse monopoliseerumist ning siis on ees oodata märkimisväärseid hinnatõuse. Kas see oleks tee, mille Eesti peaks valima?"

Luudega oponeerib Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam: "Vaba konkurentsi tingimustes saab jäätmed endale turuosaline, kes suudab kõige suurema osa jäätmetest taaskasutada ning pakub samas ka kõige soodsamat vastuvõtuhinda."

Tema sõnul tõusevad pidevalt jäätmete ladestamise keskkonnatasud ning seetõttu tõuseb ka prügilate vastuvõtuhind.

"Kuna jäätmete taaskasutamisel energia tootmiseks keskkonnatasu ei lisandu, siis prügilatega võrreldes saab meie hind olema stabiilsem ja soodsam. Seetõttu on tulevikus meile kõigile kasulikum, et prügiautod suunduvad Iru elektrijaama ja mitte prügilatesse," lausus Heinam.

"Kui rääkida jäätmekütuse tootmisest, siis see on energiakulukas protsess ning ei saa kindlasti olla keskkonnasõbralikum ja soodsam, kui jäätmete kasutamine energia tootmiseks nende tekkekoha lähedal ehk Eestis. Seetõttu on nii taaskasutuse määra kui vastuvõtu hinna osas raske näha jäätmekütuse tootjates meie jäätmeenergiaploki konkurenti. Siiski, ka Irusse rajatav jäätmeenergiaplokk ei suuda taaskasutada kõiki hetkel Eestis ladestatavaid olmejäätmeid, mistõttu jätkub kindlasti jäätmeid ka juba rajatud ja kavandatavatele jäätmekütuse tehastele."