Eesti Ekspressi lood otse Indiast: Aeg seisab. Bambusest peksukepid ootavad ohvreid, pered oma lähedasi, laevakaitsjad vabadust

Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi on Indiasse lõksu jäänud laevakaitsjate lool algusest saadik silma peal hoidnud, mitu korda meestel külas käinud, peredega kohtunud ja ametnikke küsitlenud. Kogusime väikese valiku reportaažidest, mis viivad meid otse Chennaisse, kus Eesti mehed loodetavasti viimaseid päevi vangis istuvad.

“Iga kord oleme videokohtusse minnes lootnud, et nüüd saame vabaks, aga seda pole juhtunud,” ütleb nukralt Lauri Ader, endine kaitseväelane, kes oli laeval meeste tiimiliidri rollis. Ta on jäänud kõhnaks ning silmad tunduvad ülejäänud näoga võrreldes väga suured. Kuigi päev pole väga palav, pärlendavad ta nahal higipiisad.
Eesti laevakaitsja India vanglas: “50% meist on haiged!”

"Siis on paha päev, kui pole näinud, kuidas pekstakse inimest," ütleb üks. "Kas ka vanglas peksti inimesi?" "Jah, muidugi." "Aga miks te sellest kellelegi ei rääkinud?" "Sest keegi ei küsinud." "Aga kas te kohtunikku olete näost näkku näinud?" "Ei ole."
Pöördelised päevad Chennais

Ta võinuks olla üks neist India vanglapõrgus vintsutatud Eesti piraaditõrjujatest, kui tema eelmine laev poleks hilinenud. Kuid saatusel olid temaga sootuks teised plaanid.
Katsumusrohked aastad: Naisele siirdati süda, mees pääses napilt India vanglast

Kui poisid kinni võeti, ei tohtinud keegi mu kuuldes sõna „India“ öeldagi; ma läksin nii vihale selle peale. Aga aja jooksul olen muutunud. Ma saan aru, et see on väga huvitav maa. Ja paljud hindud, kellega Lauri Indias jõudis sõbraks saada, on ka minu sõbrad – Facebookis.
Laevakaitsja ema nutta ei oska ja jälestab valet

Selles sünges, toimikupundardest ja puupinkidest täidetud ruumis on mul kõrvalseisjana raske vaadata mööda kolmest bambuskepist, mis troonivad kitsesarvede külge kinnitatult ülema laua kohal üle kogu toa: neid kasutatakse Puzhal II-s karistamiseks – vangide peksmiseks.
„Nüüd läheb peksmiseks!“ Emad külas India vanglas istuvatel poegadel