Eesti diplomaadid tähistasid Moskvas Tartu rahu aastapäeva
„Ehk oligi Tartu rahulepingu tähenduse hämmastav kokkulangevus küünlapäeva uskumuste ja tavadega põhjus, miks 2. veebruaril 1930. aastal kutsuti rahvast üles tähistama kümne aasta möödumist Eesti iseseisvuse “pööripäevast”," ütles Eesti saatkonna poliitikadiplomaat Silver Loit märkis Joffe haual peetud kõnes.
"Siinkõnelejale tundub see tabavaima võrdlusena, mis Tartu rahulepingule iganes leitud. Ükskõik, kuidas keegi rahule eelnenut ja järgnenut ka ei hindaks, oli rahu sõlmimine vaieldamatu pööripäev mõlema riigi elus ja Eesti–Vene suhetes. Pööripäev ei tunnista teatavasti riigipiire, vaid muudab ilma kõikjal. Tartu rahu sai omal moel teerajajaks Venemaa ja tema teiste läänenaabrite vahel hiljem sõlmitud rahulepingutele. Euroopa idaosa maakaart, mis rohkem kui sada aastat oli püsinud ühesuguses lihtsakoelises ja tardunud olekus, elavnes märgatavalt.“
Adolf Joffet on käidud tema haual Novodevitšje kalmistul mälestamas juba kümmekond aastat. Sellest on saanud kena traditsioon, milles ei osale mitte ainult Eesti suursaadik, diplomaadid ja saatkonna töötajad oma pereliikmetega, vaid ka teised sel ajal Moskvas viibivad eestlased.
Adolf Joffe oli Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liidu diplomaat, kes juhtis Vene delegatsiooni Tartu rahu läbirääkimistel ning on etendanud olulist osa ka Läti, Leedu, Poola ja Soome omariikluse kehtestamises. Lahkarvamused Stalini lähikonnaga viisid ta 1927. aastal enesetapuni.
