Eesti asjatundjad kahtlevad kompensatsioonis Venemaalt

Eesti poliitikud, ärimehed ja analüütikud on eriarvamusel võimaluses nõuda Venemaalt okupatsiooni ajal tekitatud kahjude eest kompensatsiooni, ent kahtlevad üksmeelselt kompensatsiooni saamise võimaluses.

"Eestil tasub Venemaalt Nõukogude okupatsiooni ajal tekitatud kahjude kompenseerimist nõuda ikkagi alles siis, kui selgub, et Leedul õnnestub Venemaalt kompensatsiooni saada," ütles Tartu Ülikooli politoloogia õppejõud Kaido Jaanson ajalehele Eesti Päevaleht. Ta viitas Leedu parlamendi otsusele alustada Venemaaga läbirääkimisi Nõukogude okupatsiooni tekitatud kahjude korvamiseks.

Jaansoni sõnul ei ole Eestil praegu mingit võimalust Venemaalt kompensatsiooni nõuda ja seetõttu oleks kahjunõude esitamine mõttetu ettevõtmine.

Eesti endine suursaadik Venemaal Mart Helme nimetas Leedu parlamendi otsust nõuda Venemaalt okupatsioonikahjude eest kompensatsiooni räigeks kindaheitmiseks Venemaale.

"Vaieldamatult on tegemist räige kindaheitmisega Venemaale ajal, mil seal tõstab pead ksenofoobiline suurriikluse vaim," kirjutas Helme Eesti Päevalehes. "On võimatu ette kujutada, et Moskva nõustuks Vilniuse otsusega moodustada läbirääkimiste delegatsioon ja asuda Leeduga sõbralikult kahjusummade kompenseerimise tähtaegu arutama."

Riigikogu liikme Küllo Arjaka hinnangul on Leedu parlamendi otsus propagandistliku maiguga, ent julge.

"Vähemalt on selge nõue esitatud sellele, kes Balti riikidele sõja ajal väga suurt kahju põhjustas," märkis Arjakas. "Eestile võiks Leedu samm eeskujuks olla."

Valitsuse pressibüroo direktori Kaarel Tarandi sõnul saab Venemaa puhul rääkida eelkõige moraalsest kompensatsioonist.

"Minu arust ei ole õige nii globaalses asjas üksiküritajana tegutseda, vaid taotleda tuleb ülemaailmset hukkamõistu," sõnas Tarand. "Demokraatia põhiväärtusi ei saa vahetada raha vastu. Mõttekam on kulutada jõudu ja raha näiteks keskkonnakahjude likvideerimisele kui lootusetutele läbirääkimistele Venemaalt hüvitise nõudmiseks."

Suurärimees Aadu Luukase sõnul pole mõtet riigikogu tasemel Venemaalt okupatsioonikahjude heastamist nõuda. Pakterminali nõukogu esimees lisas, et on pidanud ja peab Eesti välispoliitikat Leedu omast tasakaalukamaks.

Rahvusvahelise õiguse asjatundja, Berliini Humboldti ülikooli õigusteaduse doktorant Lauri Mälksoo ütles kolmapäeval, et Balti riikidel on rahvusvahelise õiguse kohaselt võimalik nõuda Venemaalt okupatsioonikuritegude eest kahjutasu. Samas ei ole kahjunõude esitamine reaalpoliitilist olukorda arvestades reaalne ja otstarbekas, märkis Mälksoo.