Eesti andis tänavu esimeses kvartalis varjupaiga kolmele Somaalia ja ühele Armeenia kodanikule, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile. Mullu esimeses kvartalis rahuldas Eesti ühe Venemaa kodaniku varjupaigataotluse, andes talle rahvusvahelise kaitse.

Eesti ametivõimud said tänavu kolme kuuga varjupaigataotlusi 16 inimeselt, kõige rohkem ehk neli taotlust laekus Vietnami kodanikelt. Samuti esitasid varjupaigataotluse kolm Gruusia, kolm Valgevene, kaks Türgi, kaks Venemaa, üks Kasahstani ja üks Pakistani kodanik.

Politsei- ja piirivalveameti menetluses on praegu menetluses seitse varjupaigataotlust, mille suhtes pole otsust veel langetatud. Märtsi lõpus avalikustatud Eurostati aruanne näitas, et Eesti on varjupaigataotlejate seas võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ebapopulaarne paik.

Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Tegu on madalaima näitajaga 27 EL-i liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust.

Kõige rohkem varjuapaigataotlejaid registreeriti mullu Prantsusmaal - kokku 56 300. Saksamaal esitati 53 300, Itaalias 34 100, Belgias 31 00, Rootsis 29 700, Ühendkuningriigis 26 400, Hollandis 14 600, Austrias 14 400, Kreekas 9 300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist EL-i liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.