Eesti 200 eestvedaja Meelis Niinepuu: ühel hetkel väsisin ära saunaparlamendi töös osalemisest

 (264)
Meelis Niinepuu
Meelis NiinepuuFoto: Ilmar Saabas

Uut parteid moodustava poliitilise liikumise Eesti 200 üks eestvedajaid Meelis Niinepuu rääkis, et praegune tulumaksuvaba miinimumi süsteem, milles jõukamad maksavad rohkem, on põhimõtteliselt õige.

Milleks on Eesti 200 vajalik?

Olen ettevõtja, ärid on 12 riigis, 300 töötajat. Kõik on hästi, väljakutseid pole vaja. Töö on hästi huvitav. Ühel hetkel väsisin ära saunaparlamendi töös osalemisest, kus igal nädalalõpul saame kokku, räägime, mis on valesti, aga omavastutust ei võta. Kindlustusfirmadel pole näiteks palju tooteid, mis oleksid ilma omavastutuseta. Ka poliitikast tuleb nii mõelda. Mingil hetkel tuleb omavastutust realiseerida ja seda ei saa kahjuks teha vaid valimistel käies. Endal on ka kurb vaadata, kuidas see süsteem kokku jookseb. 2026. aastal on tööjõuturul 80 000 inimest vähem. Meie anname aga jälle lühiajalisi lubadusi, et 50 eurot sinna, 100 eurot tänna, tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kõigile. Eesti 200 pundil on see hea omadus, et erinevalt elukutselistest poliitikutest 4. märtsil üles ärgates ei ole tragöödiat, kui valimisi ei võida, vaid teed tööd rahulikult edasi. Kui võidad ja saad koalitsiooni, siis kodanikuna realiseerid omavastutuse. Ideaalis ei jää sa süsteemi kinni. Meil on riigikogus üle poole riigikogu liikmetest teist, kolmandat või viiendat korda. See ei ole jätkusuutlik. Mul käivad osad töötajad reservõppekogunemistel. Mina ütlen, et tubli mees, auasi, ootame sind tagasi. Riigikogus on meid vaja kaitsta lollide otsuste eest. Ma ei näe teist varianti, kui rääkida avatult meie parlamentaarse demokraatia tulevikust, selle korraldamisest. Šveitsis on näiteks poolprofessionaalne parlament, seal on tunduvalt rohkem arste, õpetajaid, insenere, igapäevase eluga kokku puutuvaid inimesi. Sellises riigis nagu Eesti on sama suur või isegi suurem vajadus, et neid inimesi osaleks poliitikas.

Seotud lood:

Kas Eesti kõige suurem probleem on tõesti riigikogu töökorraldus?

Ei, aga kala mädaneb peast. Kuidas säilitada pidev kontakt reaalse eluga? Sealt hakkame rääkima, milline on pikk vaade, kuidas ühest valimistsüklist välja saame. Iga valimistsükli viimasel aastal riigivalitsemisega enam väga ei tegeleta, tegeletakse lubaduste väljamõtlemisega. Vaadatakse, et majandus kasvab, riigieelarves on raha natuke rohkem, planeerime selle lubadustega korralikult ära. Null-lähenemist, et teeks null-eelarve, mis kulud-tulud tegelikult on ju ei ole.

Null-eelarve korral jääksid pensionid tõstmata. Kas see on eesmärk?

See on küsimus samast rubriigist, et kas tõstame pensione 50 või 100 eurot. Või õpetajate palgad, lubame tõsta 100 eurot õpetaja palka. Mis selle lubaduse pikk vaade on? Kas see lahendab olukorra, kus meie õpetajate keskmine vanus on 50 aastat ja 10 aasta pärast meie paljukiidetud konkurentsivõimeline haridus kukub kokku. Kas 50 või 100 eurot annab signaali, et täna gümnaasiumi lõpetavad noored, tulge meile appi, viie aasta pärast olete õpetajad? Ei anna. Pikk vaade oleks selline, et lepime õpetajate palkade osas kokku näiteks, et viie aasta pärast on see vajadusel 1,5 või kaks Eesti keskmist, korraldame vajadusel transpordi, anname vajadusel eluaseme jne. Iga lubaduse kontekstis tuleb vaadata, kas see on majanduslikult jätkusuutlik ja millist probleemi me lahendame. Kui räägitakse 500-eurosest tulumaksuvabast miinimumist kõigile, siis küsin, et millist konkreetset probleemi see lahendab. Kui mõtlen end 10 aastat tagasi, oleksin võibolla sellele alla kirjutanud, aga elu on edasi läinud. Ettevõtjana ei jää ma sellest vaesemaks, kui saan kuus 100 eurot kuus vähem kätte, aga inimestele, keda see reform puudutab, on see suur raha. Kui seetõttu on vähem Eesti riigis pettunud inimesi, kui inimesed suudavad paremini oma lapsi huviringi saata, siis on see väga hea. Me ei pea edasi purjetama 10 aastat vanade tõdedega. Eraldi teema on, et maksusüsteem peab olema lihtne, las masin arvutab. Minna inimesi kiusama, kes ei tule oma eluga nii hästi toime, on põhimõtteliselt vale.

Kas te astmelist tulumaksu toetaksite?

Loe veel

Kas kahe astmega trepp on trepp? Kui räägime tulumaksuvabast miinimumist või sotsiaalmaksu laest. Me ei toeta massiimmigratsiooni, aga kui tahame siia töökäsi, kes tooksid siia raha ja kompetentsi, siis arvan, et sotsiaalmaksu lagi on hea mõte. Maksudest tulebki rääkida kontekstis, et mida me lahendame. Samamoodi ei lahenda tulumaksuvaba miinimum kõigile mitte midagi. Samuti tuleb küsida, millised on võimalused maksusüsteemiga oma majandust aidata.

Pikka plaani kokku pannes tuleb ilmselt igast sektorist teade, et palju raha on juurde vaja. Kust te selle raha võtta kavatsete?

Seda küsimust tuleb praegu küsida ühest teisest stuudiost, kus Kaja Kallas vastab küsimustele, mis puudutavad sama tulumaksuvaba miinimumi kõigile.

Teie hinnangul on praegune tulumaksuvaba miinimumi süsteem hea?

See on printsiibis õiglane. Eraldi teema on maksusüsteemi keerukus, et tuleb midagi ette ära arvutada või uue aasta alguses näeme rahulolematust segadusega, seda saaks ära hoida. Printsiip ei ole vale, kui toetame endast nõrgemaid.

Eesti 200 räägib postiindeksiloteriist. Kas lahenduseks on teenuste osutamise, juhtimise ja kontrolli koondamine Tallinna?

Me ei ütle, et kõik tuleb Tallinna koondada. Kui põhiseaduse mõte on, et riik tagab hariduse kvaliteedi, siis peab riik astuma sammu kaugemale järelvalvefunktsioonist või tõdemusest, et ühel või teisel indeksil on asjad hästi ja teise postiindeksil halvasti. Siis tuleb minna appi ja võimestada neid kohalikke kogukondi. Näiteks ühel postiindeksil saad huviharidust 200 euro ja teisel 50 euro eest. Milles aga lapsed süüdi on? Või see, et 10 aasta pärast ei ole enam õpetajaid. Ka väliseksperdid on öelnud, et pidu saab läbi, teie haridussüsteemil on palju tugevusi, aga ka palju nõrkusi ja need realiseeruvad, kui ei tehta samasugust rahvuslikku kokkulepet nagu on kaitsekulude osas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare