Võrguväljaanne Estonica annab tervikliku ülevaate Eesti ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, loodusest, haridusest, teadusest ja majandusest. Selle värskeimast, 20. sajandi ajalugu käsitlevast osast leiab eesti, vene ja inglise keeles rohkem kui kakssada artiklit ja üle saja arhiivifoto.

Eesti instituudi direktor Mart Meri sõnas, et Estonica uusversiooni avaldamisest vahetult enne võidupüha ei maksa otsida sümboolsust: "Ajaline kokkulangevus on üksnes meeldetuletus, et me elame oma ajaloos iga päev, ka homme. Kui me selle unustame, siis võtab võimust mingi muu ja mitte enam meie ajalugu. Võnnu lahingu aastapäev on täiesti paslik selle meenutamiseks."

Estonica ajalookäsitluse loomisel on osalenud mitukümmend tunnustatud ajaloolast, teiste hulgas Tõnu Tannberg, Toomas Hiio, Eero Medijainen, Toomas Karjahärm, aga ka Eestis elav saksa ajaloolane Olaf Mertelsmann ning hulk noorema põlve ajaloolasi. Mahukas koostamistöö toimus Eesti ajaloomuuseumi teadurite Olev Liiviku ja Hiljar Tammela nõudliku pilgu all.

Estonica kui Eesti ühiskonna erinevaid valdkondi hõlmava teabekogu rollist rääkides avaldas Mart Meri lootust, et seniste tuhandete eesti- ja ingliskeelsete lugejate kõrval leiab Estonica edaspidi rohkem kasutust ka venekeelsete kasutajate hulgas nii Eestis kui mujal. "Eesti instituut jätkab teabekogu uuendamist ja täiendamist, meie siht on ajakajastada Estonica kogu sisu, mida on rohkem kui 800 lehekülge, ja teha see tervenisti kättesaadavaks ka vene keeles – Eestile tähtsas, ent vastuolulises inforuumis."

Estonica 20. sajandi ajaloo käsitleva osa koostamist toetas haridus- ja teadusministeerium.