"Loomulikult oleks tore, kui ÜRO rahuvalveväed siseneksid siniste lippude lehvides Ida-Ukrainasse ja Vene-Ukraina sõda laheneks läbirääkimistel kohvilaua taga Genfis või Helsingis. Ilmselt ei ole Läänes ühtegi riiki, kes seda ei sooviks," märkis Reformierakonda kuuluv Kross.

"Sellel ilusal soovil ei ole kahjuks mitte midagi tegemist täna reaalselt võimalike lahendustega Ukraina sõjale," lisas ta.

"Esiteks, ÜRO rahuvalveoperatsioonid on võimalikud vaid ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi puhul. Seni on Venemaa kui alaline Julgeolekunõukogu liige vetostanud ligi 30 Ukrainat puudutavat ÜRO avaldust ja pole ainsatki märki, et neil oleks kavas oma joont muuta."

"Teiseks, ÜRO rahuvalveoperatsioonid on mõeldud rahu hoidmiseks ja olukorra stabiliseerimiseks, mitte sõja lõpetamiseks. Rahuvalveoperatsioon saab alata siis, kui on saavutatud vaherahu, mida hoida," sõnas Kross.

"Kolmandaks, ÜRO rahuvalveoperatsioonide põhieeldused, ilma milleta rahuvalveoperatsioone ei alustata, on kõigepealt osapoolte nõusolek, teiseks neutraalsus ja kolmandaks jõu kasutamisest hoidumine, välja arvataud enesekaitseks," meenutas Kross.

Naeratavaid sinibarette sõtta saata ei saa

"Täna ei ole ÜRO suutnud saavutada isegi konsensust küsimuses, kes on Ukraina sõja osapooled. Venemaa teeskleb, et ta ei sõdi. Ukrainas käivad ägedad lahingud, kus kasutatakse suuri soomusmanööverüksusi ja kõige raskemat suurtükituld," rääkis Kross.

"Mitte keegi ei saa sellisesse olukorda ei juriidliselt ega praktiliselt saata naeratavaid sinibarette," lisas ta.

Kross nentis, et kunagi tulevikus võib ÜRO rahuvalveoperatioon teostatav olla, kuid enne tuleb saavutada vähemalt vaherahu. "Täna koondab Venemaa Ukraina piiridele uusi vägesid, Ida-Ukraina okupeeritud aladel on välja kuulutatud mobilisatsioon ja Venemaa saboteerib vaherahuläbirääkimisi."

"Väita täna, et ÜRO rahuvalvemissioon asendaks mingil moel relvaabi Ukrainale, on sama, kui 1949. aastal soovitada eestlaste küüditajatele Rootsi politsei kutsuda," ütles Kross.

Kross nentis, et kindlasti tuleb jätkata diplomaatiliste pingutustega Venemaa ohjeldamiseks, kuid küsimus relvaabist on tema hinnangul täiesti eraldi küsimus. "Need, kes räägivad täna rahutuvi juttu, samasugust nagu Putin, kes samal ajal ründab naaberriiki, etendavad 1939. aasta Hitleri rahustajate rolli. Pole vahet, kas tegu on heatahtliku naiivsuse või Moskva-meelsusega."

Krossi sõnul on kolm varianti, miks Venemaa oma tegevuse Ukrainas lõpetaks. "Ta kas peatatakse relvaga, ta saavutab Kiievis moskvameelse valitsuse võimuletuleku või ta ei suuda enam majanduslikel või poliitilistel põhjustel sõdida. Jutud ÜRO rahuvalvest ei too seda olukorda lähemale."