"Kui kevadel külastasid Tallinna Mali tuareegide iseseisvusliikumise ministrid, kes soovisid oma positsioone Eesti valitsusele tutvustada, siis keeldus välisministeerium nendega kohtumast," meenutas Kross.

Küll toimusid tema sõnul kohtumised riigikogu liikmetega, kes kinnitasid tuareegidele, et Eesti mõistab väikerahvaste iseseisvuspüüdlusi ja austab rahvaste enesemääramise õigust.

"Loomulikult austab Eesti ka riikide territoriaalset terviklikkust, kuid vajalike protseduuride ja demokraatlike protsesside eeltingimusel on Eesti alati pidanud võimalikuks uute riikide teket," sõnas Kross.

Krossi sõnul on tuareegide sekulaarne iseseisvusliikumine ennast avalikult ja ühemõtteliselt vastustanud Põhja-Mali linnad üle võtnud islamiäärmuslastele.

"Eelmisel kuul toimusid tuareegide ja jihadistide vahel mitmed lahingud. Tuareegid on tunnustanud kõiki riigipiire ja korduvalt avaldanud soovi Mali keskvalitsusega läbirääkimisteks," kirjeldas Kross olukorda. "Mali keskvalitsus on selle asemel asunud relvastama paramilitaarseid kõrilõikajate rühmitusi, muuhulgas kurikuulsat songhaide Ganda Goy'd, mis on tuntud tuareegi tsiviilelanike tapmiste poolest varasemate tuareegi ülestõusude ajal."

Prantslaste operatsioon on lühinägelik

Prantslaste juhitud operatsioon, mille eesmärk tundub olevat Põhja-Mali terroristide kõrval ka tuareegi iseseisvuslaste hävitamine, on Krossi sõnul moraalselt silmakirjalik ja strateegiliselt lühinägelik.

Tema hinnangul ei lõpe konflikt tuareegide õiguste eest võitlejate ja Mali keskvalitsuse vahel enne tuareegide lõplikku hävitamist või nende õiguste tagamist. "Sisuliselt luuakse käimasoleva operatsiooniga pikaajaline konflikt," sõnas Kross.

Kross meenutas, et ka Prantsuse eelmine peaminister Villepin kritiseeris umbes samadel põhjustel teravalt sotside valitsuse sõda. “Mida me vajame, on poliitilised pingutused läbirääkimisteks erinevate osapooltega, isoleerides samal ajal islamistid ning tuues tuareegid kokku mõistliku lahenduse suunas," kirjutas Villepin, "me sõdime pimesi ilma igasuguse põhjuseta sõtta minna."

Krossi sõnul ei tohiks Eesti välispoliitika jätta arvesse võtmata väikerahva huve, rahvaste enesemääramise õigust ja tsiviilelanike inimõigusi ning minna kaasa kaheldava autoriteediga Mali keskvalitsuse nõudele säilitada iga hinna eest riigi territoriaalne terviklikkus.

"Mali sekulaarse iseseisvusliikumise lükkamine samasse patta islamistidega meenutab meil veel meeles olevat aega, kui kogu eesti rahvas liigitati fašistideks ja rahvavaenlasteks. Ka meid vabastati üsna hiljuti meist endist," sõnas Kross.