Eelnõu: narkomaanist pätt karistuse asemel ravile
„Kuigi kurjategijad saavad üldkasuliku tööga vanglas viibimise asemel heastada oma kuritegu ühiskonna ees, ei sobi üldkasulik töö paraku sõltuvusprobleemidega inimestele,“ selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Einar Hillep ministeeriumi teatel.
„Nende puhul on just narkosõltuvus üldjuhul kuritegude sooritamise põhjuseks ning ilma sellest vabanemata ei ole võimalik vähendada ka nende korduvkuritegevust,“ selgitas Hillep.
Ta rõhutas, et kogu määratud sõltuvusravi kestel on isik ka kriminaalhoolduse all, allub käitumiskontrollile ning niipea, kui ta ravi pooleli jätab, pööratakse vangistus täitmisele. „Selliselt on lisaks ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammis osalemisele inimesel paralleelselt võimalik ka oma elu hakata korda seadma, näiteks asuda tööd otsima.“
Narkomaani sõltuvusravi kavandatakse kohaldada neil juhtudel, kui sõltlasele on karistuseks mõistetud reaalselt kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus.
Sõltuvusravi määramise eelduseks on ka süüdimõistetu nõusolek vangistuse asendamisega, kuna see on ainuke võimalus tagada, et isik ka ise tõepoolest on huvitatud enda paranemisest. „Süüdimõistetule jääb ka sõltuvusravi katkestamise õigus, kuid sel juhul peab ta minema vanglasse oma vangistust kandma ning ühtlasi hüvitama riigile ravikulutused,“ lausus Hillep.
Sõltuvusravi rahastamiseks taotleb justiitsministeerium raha Šveitsi koostööprogrammist. „Oleme arvestanud sõltuvusravi maksumuseks 2011. aastal, kui seadus jõustuma peaks, veidi üle 11,5 miljoni krooni, millest Eesti riik peab tasuma vaid 15 protsenti. Edaspidi plaanime toetust taotleda nii riigieelarvest kui ka EL struktuurfondidest,“ sõnas Hillep.
