Kas need kuus Euroopa Parlamendi eestlasest saadikut, kes seni seal töötanud, on hästi hakkama saanud?
Ma tooksin esile Siiri Oviiri, kes on seadnud oma tegevuse põhirõhu probleemidele, mis on aktuaalsed ja tähtsad kõigile Eesti inimestele.
Olgu selleks siis tööhõive ja sotsiaalküsimused, mis on täna vaata et kõige tähtsamad nendele tuhandetele, keda ähvardab tööta jäämine siinsamas Eestis. Või siis Euroopa Liidu kodakondsusküsimused, mis puudutavad sadu tuhandeid eestimaalasi. Siiri Oviir on olnud edukas ja efektiivne.
Teiste Eesti esindajate puhul on mulle jäänud mulje, et nad tegelevad Aafrika, Gruusia või Moldova küsimustega, mitte aga oma riigi ja kodanike esindamisega ja see on valijatele mõru pill. Kuid just sellepärast ütlebki Keskerakond, et Eesti vajab vahetust. Alustame siis sellest, et vahetame Euroopa Parlamendis resideeruvad ja sageli väheaktiivsed saadikud nende vastu, kellele läheb Eesti elu ja Eesti valija korda ka tegelikult, mitte ainult valimiskampaania kihutuskoosolekutel.
Mis on neil tegemata jäänud?
Tänasele valijale ei piisa vaid Euroopa ühiste väärtuste ja demokraatia arendamise jutust. Valija tahab tegudega näha, et tema poolt valitud kodanik esindab oma riiki ja seisab Eesti, eestimaalaste murede ja probleemide eest.
Miks nende tööst hoolimata Eestis europarlamendist ja seal olevatest aruteludest nii vähe teatakse?
Sest meie esindaja üksi ei jõua kogu selgitustööd ära teha. Ja selleks peame me järgmisse koosseisu saatma rohkem keskerakondlasi, see on ainus võimalus euroteemad inimestele lähemale tuua.
Kas peate õigeks nende kandidaatide ülesseadmist, kes pärast valituks osutamist ei kavatse europarlamenti tööle minna?
Valik ei seisne ju ainult selles, millised kandidaadid jõuavad või ei jõua europarlamenti. Nii nagu siseriiklikel parlamendivalimistel otsustatakse põhimõttelisi valikuid, nii otsustatakse ka tänavusel europarlamendi valimisel, kas me pikendame Reformierakonna, IRLi ja sotside valitsuse eluiga.
Saage aru, et seekord on tegemist kinniste nimekirjadega, kus igal erakonnal on võimalik üles seada 12-liikmeline valimisnimekiri, samas kui Eestil Euroopa Parlamendis on vaid 6 esindajat. Seega enamus kandideerijatest toetavad oma erakonda ja selle ideede jõudmist Euroopa tasemele, samas aga ei plaani ise Eestist lahkuda.
Kas europarlamendis peaks eelkõige võitlema Eesti või oma fraktsiooni huvide eest?
Arvestades, et Eesti esindus Euroopa Parlamendis on kõige väiksemate hulgast ja keegi teine meie eest ei seisa, on vaja meie saadikutel seista nii oma maailmavaate kui Eesti eest.
Usute, et üksiküritaja Indrek Tarand võib koguda nii palju protestihääli, et ka jõuab europarlamenti?
Indrek Tarandi puhul sõltub kõik Indrek Tarandist endast. Välisministeeriumis jäi ta kantslerina minister Ojulandile alla, kindlasti ei soovi ta uhke mehena teist korda vanalt rivaalilt seljavõitu saada. Seega on need valimised talle võimaluseks näidata, et ta jagab euroasju oma vanast rivaalist paremini. Kui see tõele vastab, siis on Tarand ka Gräzini asemel (kelle Ojuland muidu enesega kaasa tõmbaks) Euroopa Parlamendis.
Kuidas mõjuks Eestile Dmitri Klenski osutumine valituks europarlamenti?
Klenskit teeb suureks vaid Eesti meedia.