Ebavajalik bürokraatia: Politsei ei tahaks üldse liiklusrikkujate protokollidesse nende ametit märkida
Eile tekkis segadus, mis asjaoludel sattus riigihaldusminister Jaak Aabi liiklusrikkumise väärteootsusele tema vale ametinimetus. Politsei leiab, et tegelikult ei peaks nad üldse protokollidesse rikkujate ametit kirja panema, sest see võtab aega ja selle järele puudub vajadus.
Tartu patrullitalituse juht Alvar Pähkel selgitas, et Aabi puhul oli tegu inimliku eksitusega, mis tekkis ajal, mil sisestaja kandis väärteoprotokollilt andmeid infosüsteemi. "Selle töötajaga on suheldud ja PPA viib muuhulgas läbi teenistusliku kontrolli selgitamaks, kuidas edaspidi selliseid eksitusi igal juhul vältida," teatas Pähkel.
Ta märkis, et väärteoprotokollile kantud andmed menetlusaluse töökohast ei mõjuta menetluse läbiviimist või karistuse määramist.
Iga menetlusaluse käest küsitakse protokolli täitmisel tema töökohta. Saadud info kantakse protokolli menetlusaluse isiku ütluste järgi ning ta kinnitab sündmuskohal nende sõnade tõesust protokollile antud allkirjaga.
Väärteoprotokollile inimese töökoha märkimist nõuab väärteomenetluse seadustik. Politsei seda teavet oma töös ei vaja ega kasuta. Samuti ei mõjuta töökoha andmed kuidagi menetluse läbiviimist või karistuse määramist.
"PPA on teinud korduvalt ettepanekuid väärteomenetluse seadustiku muutmiseks, et töökoha infoväli protokollilt eemaldataks, sest selline infoväli on ajale jalgu jäänud ning lisaks tähendab politseinikele protokolli vormistamisel täiendavat ajakulu. Muudatusettepanekuga pole seni arvestatud," nentis Pähkel.
"Kui aegu tagasi võisid töökoha andmed vajalikud olla näiteks trahve sisse nõudnud kohtutäituritele, siis täna töötatakse riigis elektroonilise teabega ning sisuline vajadus menetlusaluse töökoha andmete kogumiseks protokollile puudub. Küll nõuab seda jätkuvalt kehtiv seadus," lisas Pähkel.
