Tallinna loomaaial on arengukavas tänapäevase jääkarude ekspositsiooni ehitamine loomaaia polaariumiks kavandatud põhjaossa. See peab endast kujutama maastikuelementidega külastajate silma eest varjatud hoonet ning kaht omavahel eraldatud ja maastikuliselt kujundatud ekspositsiooniala. Need omakorda koosnevad vastavalt ca 2000 m² ja 1000 m² maismaaosast, mis on15-20% ulatuses kruusapinnaga ja ülejäänud osas taimestatud ning ca 400 m² ja 100 m² veekogust, millest vähemalt suuremas oleks võimalus läbi klaasseina külastajatele demonstreerida ka vee all tegutsevaid jääkarusid. Selleks on hoonesse kavandatud ka ruumid pumpadele, filtritele, osonaatorile jm. tehnilistele seadmetele. Kogu vee mass (1200-1500 m³) peab läbima puhastussüsteeme vähemalt kaks korda ööpäevas. Tänaseks meie hulgast ootamatult manalateele lahkunud taanlasest jääkaruentusiasti Tony Rasmusseni eestvõtmisel saime ametliku loa kasutada Ålborgi loomaaia jaoks välja töötatud tehnilist lahendust. Ålborgis ja muudes Euroopa maades valminud sarnaste ehitiste põhjal otsustades kujuneks rajatava ekspositsiooni maksumuseks hinnanguliselt 3,2-3,8 miljonit eurot.

Jääkarude sõbrad on juba annetanud 12 530,68 eurot

Loomaaia aktiivsed püsikülastajad Olivia Elise Luggenberg ja Veronika Padar alustasid koostöös mittetulundusühinguga Tallinna Loomaaia Sõprade Selts septembri lõpus jõuliselt korjandusi, millega on õnneks kaasa tulnud arvukalt loomasõbralikke eraisikuid ning mitmed ühiskondlikult mõtlevad ettevõtted ja organisatsioonid. Tänaseks on ühtekokku tehtud ligi 500 annetust kogusummas 12 530,68 eurot, kusjuures üksikannetused kõiguvad 1 eurost kuni 200 euroni. Läänemaa gümnaasiumi 1.- 4. klassi lapsed kogusid näiteks oma taskurahast jääkarude uue kodu jaoks 75 eurot, suurematesse kaubanduskeskustesse ja kinodesse paigutatud korjanduskastidest on kogunenud 725,42 ning telefoniannetustena 4635 eurot. Kogutava rahaga loodab loomaaed alustada projekteerimist, et saaks 2014.aastal algava uue Euroopa Liidu toetusvooru tarvis võimalikult konkreetses vormis rahataotluse koostada.
Oleme tõeliselt liigutatud.
Aitäh kõigile!

Mati Kaal
Tallinna Loomaaia direktor

Hea lugeja, ka Sina saad anda oma panuse mõmmikute uue kodu rajamiseks annetades raha läbi Delfi Diili. Tutvu toetuskampaaniaga siit!

Jääkaru on arengulooliselt noorim, lihatoidulisim ja kogukaim liik karude peres. Isasloomad, kes on emastest pea kaks korda kogukamad, võivad kaaluda isegi kuni 800 kg. Tegu on kõige suurema tänapäeval maailmas elava kiskjalisega. Nii alus- kui okaskarvad on neil seest õõnsad ning toimivad nagu fiiberoptilised torud, juhtides päikesekiirgust naha pinnani, mis on mustja värvusega. See annab nende karvastikule üldise kollakasvalge värvuse.

Jääkarud asustavad tippkiskjatena arktilisi jääväljasid, hoidudes enamasti rüsijää piirile, kus leidub enim saakloomi. Maismaale taliuinakusse heidavad üksnes tiined emasloomad. Pojad sünnivad ajavahemikul novembrist jaanuarini, kasvavad rammusa emapiima varal kiiresti ning väljuvad talikoopast märtsi lõpul-aprilli algul, mil alustavad koos emaga igirännakuid ümber põhjapooluse.
Jääkarude praegust koguasurkonda hinnatakse küll 20 000 -25 000 isendile, kuid nende arv on mõningase vahepealse, rahvusvahelistest kaitsemeetmetest tulenenud kasvu järel hakanud arktilise jäämütsi dramaatilise kahanemise tõttu taas vähenema. Seetõttu on nende pidamine ja uurimine loomaaedades üha kasvava olulisusega, et vajadusel toimida kindlustustagatisena, kui looduslikke asurkondi peaks tulevikus ähvardama täielik kollaps.