Eesti uueks läbivaks temaatikaks pidi saama rändrahn, ent jaanuaris pälvis ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias rohkem tähelepanu logo pentsik kuju, seda võrreldi näiteks nutva siili ja oksendava kilpkonnaga.

Kuhu on jõutud praeguseks? EASi turundusjuht Piret Reinson sõnas Delfile, et välja saab tuua näiteks koostööprojekte avaliku sektoriga, kus Eesti brändi sõnumeid ja maailma rakendatakse. "Näiteks on koostöös maaeluministeeriumiga valminud Eesti toitu tutvustav trükis, koostöös PÖFFi ja Eesti filmitööstuse esindajatega Hollywood Reporteri Eesti eri, on tehtud erinevaid roll-up'e Eesti saatkondadele," tõi ta näiteks. "Rahvusvahelisi messe, kus Eesti ettevõtted osalevad, on palju. Käesoleval aastal osaleb EAS erinevate Eesti ettevõtetega 17-l rahvusvahelisel messil ühisstendiga," viitas ta, et sealgi tutvustatakse brändi.

"Konkreetsete ettevõtete nimesid, kes kasutavad Aino kirjatüüpi, fotosid ja esitlusi, saame hakata edastama siis, kui meil on valminud meediapank, mis teeb võimalikuks detailse statistika kogumise," rääkis ta.

Täiendav investeering Eesti brändi digitaalse teenuse arendamiseks on 47 800 eurot (koos käibemaksuga). "Selle summa eest valmibki eelpool nimetatud meediapank, mis muudab kasutajate jaoks erinevate materjalide, fotode ja muu sellise leidmise ning allalaadimise väga mugavaks ning EAS hakkab saama väga detailset statistikat Eesti brändi tööriistade kasutamise ja kasutajate kohta," lausus Reinson.

Loodud on ka konkreetsed veebiküljed, ent loetavus pole eriti suur. "Juunikuus oli Estonia.ee-l unikaalseid külastajaid 3918 ning brand.estonia.ee veebil 1895," märkis Reinson.

Eesti EL-i eesistumise ja EV100 puhul brändi ei kasutata, kuna neil on Reinsoni sõnul oma visuaalne identiteet. Eesti disainimeeskonna juht Alari Orav oli selle hanke žürii liige. "Visuaalsed maailmad on meil eraldiseisvad, aga sõnumid on samad – digitaalne ühiskond ja puhas keskkond. See sai kokku lepitud juba 2016. aasta suvel," ütles Reinson.