EAS otsustas rahastada Eesti laulu saatmist Oslosse mitmel põhjusel. "Esiteks on Norra turismivaldkonnas oluliseks sihturuks ning teiseks on välisinvesteeringute kaasamise ja ekspordi edendamise kava järgi Norra Eesti eksporditurgude pingereas viiendal kohal," selgitas EAS-i turundus- ja kommunikatsioonijuht Erki Peegel Delfile.

Ent olulisemakski kui Eurovisiooni toimumiskohta pidas ta ürituse väga suurt vaatajaskonda, mis eri allikate kohaselt on ligi 150 miljonit inimest. "Konkursi kulgemist saadab pidev meediakajastus eri riikide väljaannetes, samuti Eurovisiooni lauluvõistluse veebikeskkonnas," märkis Peegel.

"Tore on tõdeda, et Eesti oli Eurovisioonil esindatud kvaliteetse teosega, seda kinnitab Malcolm Lincolni sõlmitud artistileping maailma suurima plaadifirmaga Universal Music Group," lisas ta.

Peegli sõnul on Eesti viimastel aastatel kõvasti vaeva näinud oma muusika tutvustamise ja eksportimisega, millega kõige tõsisemalt tegeleb Tallinn Music Week, kes korraldab Eesti muusika show-case’e . "On tore, et me saime kaasa aidata huvi kasvule Eesti muusika vastu – huvilised, kes sellist muusikat hindavad, leidsid Eesti Eurovisioonilt üles ning olid meeldivalt üllatunud ja kindlasti aitab see meie rahvusliku kultuuri teadvustamisele mujal Euroopas kaasa," märkis ta.

EAS seadis Eurovisiooni toetamisel ka paar konkreetset sihti, milleks oli reklaamida siseturismiveebi Puhkaeestis.ee ning tutvustada rahvusvahelisele meediale ja lauluvõistluse fännidele Eestit kui huvitavat riiki kuhu tasub reisida. Ühtlasi sooviti tõsta üldist teadlikkust Eestist. Peegli sõnul sai kõik nende eesmärkide täitmiseks vajalik tehtud.

2011. aasta Eurovisiooni osas EAS mingeid otsuseid veel teinud ei ole. Kindlasti pole Peegli kinnitusel sihtasutuse huvi ja eesmärgiks jääda pikaajaliseks Eurovisiooni suurtoetajaks, kuid koostöö ERR-iga konkursside Eesti Laul ja Eurovisioon raames on tema arvates ka tulevikus võimalik.