Vassil selgitab oma Facebooki lehel, et e-hääletajate osakaal on viimase kaheksa valimise jooksul kasvanud keskmiselt kiirusega neli protsendipunkti aastas.

E-hääletuse kiire leviku põhjus on tema sõnutsi mugavus."Kui jaoskonnas hääletamine võtab aega keskmiselt 30 minutit, siis internetis hääletamine umbes 90 sekundit. Valijatele meeldib, et hääletada saab pika perioodi jooksul ja seda võimalust kasutatakse."

Vassil lisab, et valimiskorralduslikult liiguvad kõik riigid sinnapoole, et eelhääletusperioodi pikendada ja valimisi inimestele mugavamaks teha. Ta toob näite, et Šveitsis kestab e-hääletus ligikaudu kolm nädalat.

"Hea Keskerakond ja praegused koalitsioonipartnerid! Teie hirm e-hääletuse ees ei seisne selle turvalisuses, vaid kartuses, et teie erakond saab selle tõttu vähem hääli või et e-hääletajad muudavad on häält eelhääletuse perioodi jooksul," märgib ta. "Mõlemad hirmud ei ole põhjendatud. Oleme näidanud teadustöödes, et e-hääletus ei kalluta valimistulemusi – inimesed muudavad valimistel osalemise viisi, mitte valimiseelistust. Samuti oleme näidanud, et keskmiselt vaid kaks protsenti e-hääletajatest hääletab enam kui üks kord. Kolmandik neist annab oma teise hääle 10 minuti ja pooled kuni 12 tunni jooksul – selgelt liiga lühike periood, et olla mõjutatud kampaaniast."

Vassil lisab, et need väited tuginevad teadustööle, mida on tema ja ta kolleegid teinud aastast 2005, tõendusmaterjal sisaldab kolme e-hääletuse logianalüüse, kaheksa hääletuse valimistulemusi ja kaheksa hääletuse küsitlusandmeid