E-piletisüsteem vastuolus EL õigusega?

Tallinn soovib tuleva aasta kevadest üle minna elektroonilisele piletisüsteemile ja kehtestada tallinlastele 40% odavamad piletihinnad. Vandeadvokaadi ja Euroopa Õiguse asjatundja Garri Ginteri arvates võib niisugune süsteem osutuda diskrimineerivaks ja sattuda vastuollu Euroopa õigusega.

Tallinna linna poolt juurutatava ühistranspordi uue elektroonilise piletisüsteemi üheks eesmärgiks on välja selekteerida Tallinna ametlikud elanikud ja võimaldada neile odavamat ühistranspordi kasutamist. Tallinn lähtub arusaamast, et kuna ühistransport on linna poolt doteeritud, peaksid soodustust saama vaid Tallinna linna maksumaksjad. Teistelt Eesti omavalitsustelt ootab Tallinn, et ka nemad integreeruksid uude piletisüsteemi, ehk teisisõnu lisaksid sinna ka omapoolse dotatsiooni.

Kõige intensiivsemalt peab Tallinnaga läbirääkimisi naabervald Viimsi, kuid abivallavanem Rein Frolov eelistas jääda selles küsimuses enam kui diplomaatiliseks, väites, et teemat tuleks käsitleda komplekselt kogu ülejäänud infrastruktuuriga.

Harku abivallavanem Vello Viiburg oli siiski nõus avaldama oma isikliku seisukoha. “Ma arvan seda, et tegemist on teatud määral sellise populistliku eneseväljendusega, et meelitada need elanikud, kes on aegade jooksul Tallinnast ära kolinud Tallinnasse tagasi. Teiseks ma arvan, et inimesi tuleks siiski kohelda võrdselt. Ma ei pea õigeks, et kui Harku valla elanik kuskilt maalt soovib Tallinna linna minna, siis peab ta Tallinnas ostma kallima pileti,” ütles Vello Viiburg Raadio Vaba Euroopale.

Lisaks Tallinna naabervaldade elanikele tuleb ühistranspordi kasutamise eest hakata maksma kõrgemat hinda ka teistel Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel. Tartu Ülikooli Õigusinstituudi Euroopa õiguse õppejõu Garri Ginteri arvates võib niisugune sikkude lammastest eristamine osutuda diskrimineerivaks.

“Euroopa õiguse koha pealt võin öelda küll nii palju, et üldiselt on diskrimineerimine päritolu baasil kindlasti keelatud. On öeldud selgelt välja, et kedagi ei tohi diskrimineerida selle pärast, et ta on pärit teisest liikmesriigist. Kui nüüd Saksamaalt Soomest või Lätist või kuskilt mujalt tuleb meile edaspidi mõni töötaja, näiteks ajutiselt, siis temal peavad olema kogu Eesti territooriumil samad võimalused, mis Eesti töötajal. Kuid Tallinna linn soovib ju seda muuta. Tallinna linn soovib, et temal neid võimalusi ei oleks, et kohalikega võrreldes on temal piletihinnad oluliselt kallimad,” ütles Garri Ginter.

Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti sõnul ei ole uuele piletisüsteemile õiguslikku ekspertiisi tehtud, kuid mitteametlikud hinnangud on olnud linna tegevust toetavad. “ Otseselt me kelleltki seda juriidilist ekspertiisi tellinud ei ole. Aga nii palju, kui me oleme seda juristidega arutanud, nad väidavad, et meil siin õiguslikke probleeme tekkida ei tohiks,” rääkis Vitsut.

Esilagu ei ole antud küsimuses seisukohta võtnud ei Harju maavanem ega ka õiguskantsler, kes ootavad asja ametlikku vormistust. Mõlemal on õigus Tallinna kavad kas vaidlustada või seda tegemata jätta.