Eesti keele instituudi võrguhaldur-tarkvaraarendaja Indrek Hein ütles Delfile, et keskööst kella 11ni oli EKI kodulehel eilsega võrreldes umbes veerandi jagu rohkem kasutajaid, kusjuures Vikerraadio e-etteütluse ajal oli külastajaid enam-vähem topelt.

"Konkreetselt ÕS-ist tehti eile hommikupoolikul umbes tuhat päringut, täna lisandus veel tuhat külastust kella 10 ja 11 vahel," sõnas Hein. Kuna päringuid oli tavapärasega võrreldes tunduvalt enam, siis oli leht ka omajagu koormatud ega suutnud igale päringule vastust anda.

"Päris maas server ei olnud, aga kasutaja jaoks pole suurt vahet, kas serverit pole üldse või ei jõua tema brauser päringu vastust ära oodata ja katkestab ühenduse. Mõlemal juhul jääb vastus saamata," kommenteeris Hein.

"Umbes 400 inimest proovis EKI lehel ÕS-ist etteütluse kohta üht-teist leida. Aga see on väga ligikaudne arv - osa võis eelistada seletavat sõnaraamatut, osa võis kohe loobuda, kui veeb liiga aeglaselt avanes, osa võis kasutada ÕS-i kas Keelevaras või nutitelefonis jne," rääkis Hein.

Andmemahud on aastaga kahekordistunudHein avaldas lootust, et täna oli EKI koduleht etteütluse ajal kättesaadavam kui eelmisel aastal.

"Ühelt poolt olen koormust hajutanud kahe serveri vahel, teisalt on uusi asju pidevalt lisandunud. Detsembri lõpus jõudis server koormusega piiri peale ja jaanuarist alates on ressursinõudlikumad asjad üle kolitud (ÕS nende hulka ei kuulunud). Üldine suundumus on, et kui külastuste arv suureneb stabiilselt umbes 10 protsenti aastas, siis andmemahud on viimase aastaga kahekordistunud," märkis Hein.

"Loomulikult sõltub serveri jõudlus sellest, kas küsitakse staatilist pilti või otsitakse sõnaraamatutest, EKI sõnaraamatute puhul aga ka sellest, kuidas täpsemalt otsitakse. Suurest sõnaraamatust (seletav sõnaraamat, eesti-vene sõnaraamat, vene-eesti sõnaraamat, ÕS) mitmesõnalise või ebatäpse päringu vastuste leidmine nõuab oluliselt rohkem ressurssi," lisas Hein.