Droonilennutaja: tundsin muret selle hullu pärast, kes laululava ees rahva peade kohal tiirutas

 (80)
Threod droonid ehk mehitamata õhukid
Threod droon, mis võib kanda kaamerat. Foto: Tanel Meos

Hobi korras droone lennutav Kaupo Kalda on üks neist, kes laupäeval laulupeo jäädvustamiseks drooni õhku saatis, ehkki inimeste kohal ta seda ei teinud. Kalda paneb kõigile harrastajatele südamele, et droonide lennutamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja vastutustundlik, sest tegu pole üdini ohutu ega lollikindla seadmega. Samuti leiab ta, et droonilennutamist tuleks tõhusamalt reguleerida.

Nädalavahetusel toimunud laulupeo ajal lendas kahe päeva jooksul lauluväljaku kohal neli drooni ehk mehitamata õhusõidukit. Võimalik, et järgmisel laulupeol lendab neid juba hulga rohkem, eesmärgiga saada suurüritusest kõige efektsem aerofoto- ja videojäädvustus.

Omal initsiatiivil droone lennutava Kaupo Kalda hinnangul peaksid lennutajad endale aga teadvustama kõiki droonidega kaasnevaid ohte inimestele ja lennuliiklusele.

Seekord sai nendega veel hakkama lauluväljaku turvateenistus. Kalda nägi nende tööd päris lähedalt, sest oli üks neist, kes lauluväljaku juures drooni juhtis. Tema eesmärk oli laulupeo melust aerofotot teha, inimeste peade kohale ta oma drooni siiski lennutada ei plaaninud. "Jõudsin teha ülevalt Lasnamäe otsast, enne kui turvameeste meeskond meie poole jooksis. Kõik droonimehed võeti maha ja see on väga professionaalne ning näitab, et ohuga tegeletakse aktiivselt," kiitis ta.

Ta tunnistas aga, et on tagantjärele tõsiselt mõelnud, mis oleks juhtunud, kui drooni elektroonika oleks segi läinud. "Siis on ju hilja kahetseda. Ma isegi postitasin päev varem Facebooki droonigruppi video, kus tundsin muret selle hullu pärast, kes laululava ees rahva peade kohal tiirutas," kommenteeris ta.

Seotud lood:

Võib kurvalt lõppeda

Miks droonid ikkagi ohtlikud on? Üks levinumaid droonimudeleid Phantom firmalt Dji (maksab 1199 eurot) kaalub koos akuga 1,3 kilo, suuremad profidroonid aga lausa 5-15 kilo ja on Kalda kirjeldusel kui lendavad saekettad, sest nende küljes on 4-8 tiivikut, mis teevad umbes 10 000 pööret minutis ja ei "rahune" tihti ka siis, kui alla kukuvad.

Osade droonide tiivikud on valmistatud süsinikfiibrist, "mis lõikab ka läbi nahkjope luuni välja," ilmestas Kalda. Seega võib ette kujutada, mis juhtub, kui mõni suurem droon ootamatult inimest tabab. Õnneks on paljudel droonidel olemas ka propellerikaitsed ja kergemate droonide tiivikud on valmistatud hoopis plastikust.

Drooni juhitavus võib õhus kaduda ja seda mitmel erineval põhjusel. "Näiteks segab mingi väli raadiolaineid või GPS-i ja tekib olukord, kus droon lihtsalt lendab teadmata suunas minema ja kukub kuhugi otsa sõites või aku tühjenedes alla," kirjeldab Kalda. Kuna droon on sõltuv kompassist ja GPS-ist, tänu millele nad juhile korrektselt reageerida oskavad, muutub droon kohe juhitamatuks, kui nende seadmetega peaks midagi juhtuma.

"Samuti peab arvestama, et tegu on ikkagi mehaanilise seadmega, millel võib midagi puruneda. Kui üks mootor jääb seisma, tuleb nelja mootoriga droon kindlasti kivina alla. Kuue kuni kaheksa mootori puhul peaks olema šanss, et drooni saab maandada," kirjeldas Kalda.

Droonijuht peaks olema oskuslik, sest näiteks drooni liiga kiiresti maandades kaob selle juhitavus. Innovaatilisemate droonide tarkvara on püüdnud seda ohtu siiski vähendada, langetades automaatselt maandumiskiirust.

Lennuvigade hulka võib kuuluda ka liiga järskude manöövrite tegemine. "Seda oli näha ka lauluväljakul, kus keegi valge Phantomiga laulukaare ees rahva peade kohal vigurlendu tegi, kusjuures lisaks kõigele polnud tal propellerikaitseid," märkis Kalda.

Riskide maandamine

Nende hulgaliste probleemidega on droonitootjad siiski tegelenud. Paljudel droonidel on kojunaasmise funktsioon, mis rakendub siis, kui piloodi ja drooni vahel kaob raadioside: droon naaseb sinna, kust ta õhku lennutati. Piloot peab aga eelnevalt hoolitsema selle eest, et drooni GPS oleks tuvastanud vähemalt kuus satelliiti korrektse asukoha leidmiseks. "Muidu võib see olla keset rahvasumma või merd," toob Kalda näite. Phantom-tüüpi droon piirab juhul, kui asutakse lennujaama läheduses, automaatselt ka lennukõrgust, et mitte ohustada suuremaid õhusõidukeid.

Loe veel

Tootjate innovatsioonist olulisem on aga juhtide enda teadlikkus ja kogemused ning lennuliikluse korraldamine, mida tuleks Kalda sõnul riiklikult reguleerida. Praegu peab droonilennutamise jaoks küsima 7-10 päeva ette luba. Kaldale tundub, et see ei ole toiminud ja pakub alternatiiviks, et tasuks käivitada riiklik projekt, eesmärgiga reguleerida drooniliiklust õhus. See võiks toimuda kas või nutitelefonide vahendusel, mille rakenduse kaudu oleks kõik droonilennutajad kohustatud oma plaanidest märku andma ja lennuluba saama.