Soll märgib töös, et inimesed ei pruugi ennast tunda pidevalt ja igas olukorras teadlikult rahvusliku grupi liikmetena, kuid enda tajumine sellise grupi liikmena on siiski miski, mis võib panna inimesi tundma end väärtusliku või tõrjutuna. Tööst ilmneb, et õppekeele abil väljendatakse Eestis ka päritolu.

"Uuringute tulemustele toetudes võib järeldada, et keeltel on Eesti ühiskonnas tugev sümboolne väärtus, õppekeel ei ole vaid teadmiste ja oskuste omandamise vahend, vaid ka etniliste gruppide staatust väljendav nähtus, millest tingituna tajutakse vene õppekeele asendumist gümnaasiumiastmes riskina etnilisele identiteedile," ütleb Soll töö kokkuvõttes.

Doktoritöö raames läbi viidud uuringutest ilmneb, et õpilaste taju enda rahvusest ei määra see, mis keeles nad õpivad, samas on emakeel oluline enesemääratluse aluseks olev tunnus.

Nii laste kui ka vanemate jaoks on keeleõpe koolis oluline. Õpilaste jaoks erinevad koolid selle poolest, mis tasemel on neis võimalik keeli omandada. Ka vanemad valivad lastele koole lähtudes sellest, kuidas neis teadmisi ja oskusi haridusteeks ning karjääriks õpetatakse, ja õppekeel on kooli valiku tegemisel oluline argument.

Uuringute tulemustest ilmneb selgelt, et Eesti ühiskonnas on võimalik olla edukas heal tasemel eesti keelt osates.

Maie Soll taotleb doktoritöö kaitsmisega filosoofiadoktori kraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal.