Doktoritöö: Eestis antakse vastsündinutele müügiloata ja lastele mitte mõeldud ravimeid

31. jaanuaril kaitseb Tartu ülikoolis oma doktorikraadi kliiniline proviisor Jana Lass, kelle koostatud doktoritöö toob välja hämmastava tõdemuse: 2007. aastal said sisuliselt kõik hospitaliseeritud vastsündinud vähemalt üht ravimit, millel puudus kohalik müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks.

Oma väitekirjas "Ravimikasutuse epidemioloogilised ja kliinilised aspektid Eesti lastel" kirjutab Lass, et tema uurimistöö eesmärkideks oli analüüsida laste retseptiravimite kasutust ning vastsündinutele määratud ravimeid haiglas, vahendab Tartu ülikooli kliinikumi kodulehekülg.

Samuti oli soov hinnata mitteametliku näidustusega ravimite kasutuse määra ning seda, millisel määral puutuvad vastsündinud haiglaravi jooksul kokku koos ravimitega manustatud abiainetega ning kui suur osa neist abiainetest võivad olla neile toksilised.

"Leidsime, et 2007. aastal Eesti lastele välja ostetud retseptidest kolmandikul juhtudest oli ravim lastele ametliku näidustuseta (OL). Kõik uuringuperioodil hospitaliseeritud vastsündinud said vähemalt ühe ravimi, millel puudus kohalik müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks. Kõigil kasutatud meeleelundite, skeletilihassüsteemi, seedekulgla ja ainevahetuse, urogenitaalsüsteemi haiguste ravimitel ja suguhormoonidel puudus ametlik info vastsündinutel kasutamiseks," vahendab kliinikum Lassi doktoritöö tulemusi.

Ravimiameti teatel on müügiloata ravim aga selline, millel puudub Eesti Vabariigis müügiluba ehk mida pole Eestis registreeritud. "Arsti otsuse aluseks kasutada müügiloata ravimit võib olla erinevaid põhjusi – näiteks puudub sama toimeainega müügiloaga ravimil vajalik ravimvorm, tugevus või pakendi suurus, keerulisemal juhul ei ole ravimi toimeainel üldse Eestis müügiluba," vahendab ameti koduleht.

Toksilised ained vastsündinute ravimites

Väitekiri toob välja ka asjaolu, et lapsi ja vastsündinuid puudutav raviminfo lahkneb oluliselt erinevates infoallikates. Vastsündinud said haiglas ravimitega 123 erinevat abiainet.

Kolmandik neist abiainetest klassifitseerus vastsündinutele potentsiaalselt toksiliseks. Ravitud vastsündinutest 97 protsenti said ravimite koostises vähemalt üht potentsiaalselt toksilist abiainet ja 88 protsenti vähemalt ühe teadaolevalt toksilise abiaine. Kasutatud ravimitest 68 protsenti sisaldasid vähemalt üht potentsiaalselt toksilist ning 31 protsenti teadaolevalt toksilist abiainet.

Väitekirja kohaselt osteti muuhulgas Eesti lastele 2007. aastal välja 616 retsepti 1000 lapse kohta ehk poole rohkem antibiootikume kui Rootsi lastele (353 retsepti 1000 lapse kohta). Sealjuures määrati Eestis sagedamini laia toimespektriga penitsilliini, Rootsis aga kitsa toimespektriga fenoksümetüülpenitsilliini.