Dmitri Linter: pronksiööde sündmused Eestis olid eeskujuks Krimmi „vene kevadele”

 (137)
Dmitri Linter: pronksiööde sündmused Eestis olid eeskujuks Krimmi „vene kevadele”
Dmitri LinterFoto: Aleksandr Natruskin, Sputnik

Pronkssõduri kaitsmisega tegelnud organisatsiooni Öine Vahtkond kunagine liider, nüüd aga Venemaa Sõjaajaloo Ühingu direktori nõunik Dmitri Linter kirjutab arvamusartiklis Vene Delfile, et Eesti võimud tegelevad natsionalistliku masturbeerimisega ja pronksiööde sündmused Eestis olid eeskujuks „viisakatele inimestele” Krimmis.

„Nüüd me näeme, kuidas sajad tuhanded Eesti elanikud, kes päeval ja öösel lähevad 9. mail tänutundega pronkssõduri juurde, tahtsid tänu Eesti politsei ja valitsuse omaloomingule pesta end puhtaks kommunistlikust minevikust... Aga välja kukkus teisiti. Kui palju peab olema alternatiivselt andekas, et tahta üht, aga saada hoopis muud. Muide, pärast 2007. aastat järgnenud Eesti valitsused ei ole samuti alternatiivsest reaalsusest väljunud, tekitades väljamõeldud reaalsust ja eraldades sellele tohutuid eelarveid. Eriti mängides ohuga idast,” märgib Linter.

Linteri sõnul ei muutnud võitlus pronkssõduri ümber mitte ainult Eesti ja Venemaa elanike vaheliste suhete fooni, vaid peamist kujundit või figuuri ehk teisiti öeldes mõtlemise ja vastasseisu struktuuri. Sai selgeks, et me elame informatsioonisõdade maailmas, kus mõtete ja narratiivide loomine, fooni ja figuuri vahetamine ning nende edastamine meedia ja sotsiaalmeedia kaudu mängib mõnikord suuremat rolli kui sõjaline jõud.

„Ma tuletan meelde, et oma tegevust mälestussamba kaitsmisel koordineerisime me meedia ja internetiväljaannete artiklite kommentaaride kaudu. Ja meil õnnestus seista mälestussamba väärtuse eest ja veenda inimesi virtuaalselt oma tegevust toetama. Meil õnnestus tekitada foon ja figuur ning luua vene arhetüübi väärtus Eestis,” kirjutab Linter.

Seotud lood:

„2007. aasta aprilli sündmuste apoteoos oli minu jaoks pronkssõduri mahavõtmine ning Eesti politseinike poolt käeraudadega Tatari tänaval posti külge aheldatud Venemaa kodaniku Dmitri Ganini surm. Surm noahaavadesse. Senimaani ei ole tema mõrvareid süüdi mõistetud, kuigi nad on prokuratuurile ja Eesti politseile suurepäraselt teada. On möödunud 11 aastat ja saanud selgeks, et Eesti prokuratuur varjab mõrvareid...” teatab Linter.

Linteri sõnul võib seda nimetada ka omamoodi rituaalmõrvaks, mis toetas 2007. aasta valitsuskoalitsiooni uut lähenemist „eesti vaimu kindlusele”. See sai Linteri sõnul nii oma vereristsed. Sellise asja eest aga ei karistata. Linter väidab, et see oli mõrv riiklikes huvides, ebaseaduslik, aga õiglane. „Vene marodöör peab saama karistatud ja mõrvarid peavad pääsema karistuseta. See on eestluse kõrgeim vorm, eestlus verel. Nagu on teada eesti vanasõnast, „veri on paksem kui vesi”,” kirjutab Linter.

Linteri sõnul ei ole venelased mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, 2007. aasta aprillis toime pandud kuritegusid Eesti venekeelsete elanike vastu unustanud, mistõttu on tänaseni kuristik 9. maid pidupäevaks ja pronkssõdurit kinnistunud väärtuse kujundiks pidavate inimeste ning nende vahel, kes on Eestis valmis venelase välja saatma või tapma ainult selle eest, et talle meeldib punane lipp, Putin või see, et ta peab Krimmi Venemaa omaks. Sellise suhtumise teine külg on Linteri sõnul Venemaa presidendi 90-protsendine toetus hiljutistel valimistel Eestis.

„Luues uue ajaloolise tegelikkuse ja tegeldes müüdiloomisega, jätkates oma armetu natsionalistliku masturbeerimisega Nõukogude sümboolika alandamist on Eesti riigi võimumehed kuristikku venelaste ja eestlaste vahel veelgi laiendanud. Arvates, et hävitades suure maa Nõukogude Liidu pärandi ja seda mõnitades tugevdavad nad omaenda autoriteeti ja lojaalsust, jätkavad nad riigi elanikkonnast kolmandiku väärtuste alandamist ja mõnitamist. Langedes sellesse rahvusliku sallimatuse lõksu ei otsi nad väljapääsu. Nad eelistavad seinte otsimist ja peaga vastu neid jooksmist. Kaevates oma kaasosalistele NATO-s Venemaa kõrval asuva maa troostitu saatuse üle ja näidates sinikatele, mis on ise endale tekitatud...” kirjutab Linter.

Loe veel

Linter teatab, et kohtus hiljuti Moskva Riikliku Ülikooli kindralipagunites professori, Venemaa julgeolekunõukogu juures asuva teadusliku nõukogu liikme ning kõige tõenäolisema kandidaadiga Venemaal loomisel oleva informatsiooniliste erioperatsioonide teenistuse juhi kohale, Andrei Manoiloga.

Manoilo ütles Linteri sõnul, et 2007. aasta Eestis oli esimene tõeline „Krimmi vene kevade” arhetüüp. See vene vastupanuliikumise kogemus sai hindamatuks eeskujuks „viisakate inimeste” tegevusele, teatab Linter.

Pronkssõdur õpetas meile palju ja avas paljule silmad. Nii arvab ilmselt Venemaa parim informatsioonisõja operatsioonide spetsialist,” kirjutab Linter.

Linter märgib, et pronkssõdur on informatsioonisõja sümbol. Nüüd on tema arvates aeg veel ühe sümboli, Dmitri Ganini jaoks.

„Ta tuleb sel aastal Tallinnas koos meiega surematusse polku. Õlg õla vastas. Allaandmatu ja võidukas. Ta on ära teeninud meie selles verises sõjas võitnud vanaisade ja vanavanaisade kõrval olemise. See on mälestus, mida praegune Eesti häbelikult peidab nõukogude epohhi lammutatud ja teotatud mälestusmärkides,” kirjutab Linter.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare