Digiretsept toob apteekidesse järjekorrad
Sarve sõnul tuleb apteekril digiretsepti puhul ravimi väljastamiseks teha mitu päringut alates sellest, kas ravim on ravimiametis registreeritud, kuni selleni, millised soodustused rohtudele kehtivad. Sarve sõnul võib seega iga retsepti töötlemine aega võtta seitse kuni kümme minutit. Kui välja ostetavaid retsepte on rohkem, on ka ajakulu vastavalt suurem ning ravimiostjatel tuleb arvestada järjekordadega.
Erinevalt apteekritest teeb arstide jaoks digiretsept elu kergemaks. “Tegemist pole mitte kohustuse, vaid uue ravikvaliteeti parandava võimalusega, mida arst saab kasutada oma äranägemise järgi,” ütles sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna juht Kaja Kuivjõgi.
Tallinna perearstide seltsi esinaise Diana Ingeraineni sõnul on digiretseptide süsteem arstide jaoks mugav. “Perearstid on juba ammu valmis,” ütles Ingerainen. “Meie hakkame arstidega saama tagasisidet, kui palju reaalselt ravimeid kasutatakse.”
Retsepti välja kirjutanud arsti ülesandeks jääb kontrollida, kas patsient on ette nähtud ravimid ka välja ostnud. Patsient saab talle välja kirjutatud retsepte näha internetis patsiendiportaali digilugu või eesti.ee kaudu.
Digiretsepte saab inimene välja osta kas ID-kaardi alusel isiklikult või paluda seda teha näiteks sõbral, kes peab teadma patsiendi isikukoodi. Patsient saab ise määrata, millise staatuse ta välja kirjutatud retseptidele valib. Vaikimisi on kõik välja kirjutatud retseptid avalikud, see tähendab, et patsiendi isikukoodi teades võib ükskõik milline pereliige või sõber ravimid välja osta. Võimalik on ka teha volitus ühele kindlale inimesele, kes ravimeid välja ostab, kuid sel juhul tuleb esitada sotsiaalministeeriumile avaldus.
Erinevalt paberretseptidest paneb apteeker aga digiretseptide puhul ravimite väljaostja nime ja andmed süsteemi kirja. See peaks välistama võimaluse, et ravim ostetakse välja, kuid tegeliku patsiendi kätte ei jõuagi.
