"Nädalavahetusel tuletasin meelde Memento musta raamatut – teate seda? 1996. aastal välja antud. Kui see paberil trükiti, siis sinna sisse sai ka minu vanaisa, nii et olen sinna varemgi vaadanud. Valmistasin komisjoniks, mis toimus esmaspäeval, materjali valmis," rääkis Stalnuhhin Delfile antud intervjuus.

"Enne 1940. aastat elas Eestis umbes 4500 juuti. Neist 400 küüditati. Venelasi oli 80 000 ja 90 000 vahel ning neid küüditati ainuüksi Memento raamatu alusel minimaalselt 2000. Mul oli väga tagasihoidlik soov, et selles avalduses oleks märgitud ka teised rahvused. Kui 10 000 väljasaadetust oma 2000 olid venelased ja umbes 400 juudid, kas tõesti on raske öelda, et me mälestame eestlasi ja teisi tollal Eestis elanud rahvuste esindajaid? Sellest Kalle Laanet ka saalis rääkis. Alguses mulle tundus, et komisjon astub selle sammu ja julgeb mäletada ka teisi, aga ta ei julgenud miskipärast. Minu reaktsioon sellele: ma ei võtnud osa sellest hääletusest. Ma arvan, et küüditamise päev on leinapäev kõigile."

Näib, et tegu on riigikogu avalduse teksti vääritimõistmisega, sest parlamendi avalduses räägitakse Eesti inimestest. Kuna sõna Eesti on tekstis suure tähega, siis ei tähista see rahvust vaid riiki.

Keskerakondlane Olga Ivanova sõnas, et tema hääl jäi andmata põhjusel, et ta ei viibinud kohal. "See ei vasta tõele, et ma ei olnud nõus avalduse poolt hääletama! Ma tõepoolest ei saanud osa võtta, kuna kell 11 oli mul kohtumine väljaspool maja ja ma ei jõudnud lihtsalt õigel ajal kohale. See oli asjaolude kokkulangemine: praegu on lõpuürituste aeg, kahjuks olin samal ajal Lasnamäel, aga see ei olnud minu põhimõtteline otsus. Ma oleksin selle poolt hääletanud."

Riigikogu võttis eile vastu juuniküüditamise avalduse, mille poolt hääletas 83 riigikogu liiget. Ükski saadik avaldusele vastu ei hääletanud, kuid seitse keskfraktsiooni liiget jättis avalduse poolt hääletamata. Need seitse olid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni vene keelt emakeelena kõnelevad liikmed Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.

Riigikogu avaldus 75 aastat juuniküüditamisest

Riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud
kaotasid oma pered ja elu.

Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad öö pimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku.

Ka 75 aastat hiljem on meil kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu. Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele.