"Kiirreageerimisvõimekus on multifunktsionaalne tegevus. Ühtepidi räägime igapäevasest patrullist, kes on motiveeritud, ette valmistatud ja paremini varustatud kui harilik patrull, aga nendel on ka kohustus olla operatiivses valmisolekus reageerimaks mingitele teistele sündmustele, nagu piirisündmused või rahutused. Kui täna on neid ligi 100 üle Eesti, siis tahame neid numbreid tõsta ligi kaks korda," rääkis Anvelt kiirreageerijatest.

Politsei ressursi vabastamiseks peaks siseministeerium tema sõnul koos justiitsministeeriumiga kaaluma võimalust, et suurendada teiste korrakaitseasutuste, näiteks Tallinna munitsipaalpolitsei õiguseid. Näiteks ei saa mupo praegu bussijänese isikut tuvastada, kui jänes sellest keeldub, mistõttu tuleb kohale kutsuda politsei. Anvelti arvates võiks kaaluda mupo ja sarnaste asutuste volituste laiendamist. Samuti võiks tema hinnangul arutada, kas politsei peaks lahendama liikusõnnetusi, kus inimesed viga ei saanud.

Ta kinnitas, et politsei jääb kõigi teemade üldmenetlejaks ja politseil pole plaani mingite asjadega tegelemisest loobuda.

Tema sõnul peaks igas omavalitsuses olema oma kogukonnapolitseinik. "Kui liigume Põhjamaade kogukonnakeskse ühiskonna suunas, siis politsei, kohalik omavalitsus ja inimesed, kõik kolmekesi koos peavad looma sellise olukorra, kus meil on rahu mitte ainult siis, kui politseiauto seisab kõrval," ütles Anvelt.

Kohalik omavalitsus koos kogukonnapolitseinikuga peavad teadma, kus on riskipered. Naaber teab, kellele rääkida, kui kusagil on kaks päeva joodud. "Patrull ei ole imeloom. Ta tundub väga lihtsana, aga ta ei ole imeloom. Kiirreageerimisvõimekus ja kogukonna konstaabli tugevdamine suurendab kohalolu, ka visuaalselt. Kokkuvõttes peame ühiskonnas liikuma suuremale koostööle," ütles Anvelt.

Ta kinnitas, et siseministrina seisab ta ka sisejulgeolekuinimeste palgatõusu eest.

Idapiiri väljaehitamist valitsusevahetus ei mõjuta, see jätkub.