Osa Guantanamost vabanevaid inimesi ei saa naasta kodumaale, sest seal on suur risk nende turvalisusele.

Eesti näitab selle otsusega üles tahet aidata kaasa Ameerika Ühendriikide püüdlustele sulgeda Guantanamo kinnipidamisasutus. Valiku isiku osas, kes vastu võetakse, teeb Eesti.

„Eesti on seda meelt, et Guantanamo sellisel kujul, nagu ta on, tuleks sulgeda ja sellega seoses on ka loomulik, et erinevad riigid abi osutavad,“ ütles välisminister Urmas Paet tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Paeti sõnul on Guantanamo sulgemine inimõiguste seisukohast oluline. Paet rõhutas, et esiteks ei ole vastuvõetavale vangile süüdistust esitatud ning veel vähem on tegemist karistuse kandjaga.

Välisminister ütles, et tegemist on isikuga, kes ei saa aga samas minna tagasi oma koduriiki, kuna teda võiks seal ähvardada represseerimine. „Sarnase põhimõtte alusel on viimastel aastatel terve hulk riike neid inimesi vastu võtnud ja neile varjupaika andnud,“ ütles Paet.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul ei ole vangi vastuvõtmise näol tegemist millegi iseäralikuga: „Sarnase otsuse on langetanud 52 riiki, sealhulgas terve hulk Euroopa riike,“ ütles ta.

Paeti sõnade järgi on mitmed vangid ka enda koduriikidesse tagasi saadetud, ent 52-st riigist 19 on vastu võtnud vange, kes pole antud riigi kodanikud. Euroopa Liidu riikidest on Guantanamost vange vastu võtnud 14 riiki.

Vange ootab ees taasühiskonnastamine

„Kindlasti tuleb pidada oluliseks ka Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolseid tihedaid suhteid,“ ütles Paet ning lisas, et sellistes kahepoolsetes suhetes on oluline, et mõlemad riigid tulevad üksteisele vastu ja aitavad teineteist.

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas, et Guantanamo vangi Eestisse toomisega on küll seotud julgeolekuriske, ent neid on juba eelnevalt püütud minimeerida. „Me oleme teinud Ameerika Ühendriikidega korralikku eeltööd, muidu me ei oleks olnud nõus selle ettepanekuga välja tulema,“ lausus Pevkur.

Pevkuri sõnul jätkuvad julgeolekuriske minimeerivad tegevused ka pärast vangi siiajõudmist. „Kui ühel päeval inimene Eestisse jõuab, siis suure tõenäosusega esitab ta varjupaiga taotluse ja siis läheb tegevuskava juba vastavalt Eesti seaduste ja rahvusvahelise kaitse põhimõtete järgi edasi,“ ütles Pevkur.

„Sealt edasi sotsiaalministeerium läbi oma ametite ja asutuste aitab inimesel teha kõik selleks et see taasühiskonnastamine oleks sujuv ja ladus,“ sõnas siseminister.

„Politsei tervikuna koos vastavate teiste teenistustega püüab tagada ka selle, et ei inimese endaga juhtuks midagi hullu ja inimene ise ei paneks toime õigusrikkumisi,“ lisas ta.

Pevkur ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et aeg, mil vang Eestisse jõuab, ei ole veel praegu kindel. Samuti ei jagata vangi kohta mingeid täiendavaid isikuandmeid vangi isiku kohta.